04.06.2024
Anti Poolamets.
Esmaspäeval oli menetluses Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos” eelnõu esimene lugemine, eelnõud tutvustas EKRE saadik Anti Poolamets. Lõpuks võimuliit seda otsust aga ei toetanud, keerates nii selja tuhandetele väliseestlastele.
“Meie otsuse eelnõu käsitleb Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise teemat San Franciscos. Me oleme olnud siin analoogilise eelnõuga, mis käsitleb peakonsulaadi sulgemist New Yorgis. Need on tegelikult üks temaatika. See valdkond on valus välispoliitiliselt, see valdkond on valus eestluse hoidmise mõttes. Ja kui me süveneme, millist viga tehakse, siis me võime kinnitada, et Eesti Vabariigi konsulaat San Franciscos on äärmiselt vajalik nii meie kui teiste riikide kodanike teenindamise, äridiplomaatia ja majandussuhete arendamise seisukohalt.
USA on territooriumi poolest suurem kui Euroopa, kus meil on tublisti enam kui paarkümmend saatkonda. USA-s on täna nüüd vaid üks saatkond idarannikul, konsulaadid kinni ja teenuse saamiseks tuleks USA läänerannikul elavatel inimestel võtta ette reis tuhandete kilomeetrite kaugusele kontinendi teise otsa, mis pole ju alati võimalik, mis on kulukas ja aeganõudev. Ennustatakse, et San Francisco konsulaadi kaotamisega väheneb ka Eesti kodanike lastele Eesti kodakondsuse registreerimine.
San Francisco, aga ka New Yorgi konsulaatide sulgemise osas on oma pahameelt väljendanud nii USA eestlaskond kui kodumaised rahvusvaheliste suhete asjatundjad. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esitas 1000 allkirjaga petitsiooni. Tuletan meelde, et Eesti Rahvuskomitee on keskne eestlasi ühendav organisatsioon USA-s. Nad kogunesid oma aastakoosolekule 14. ja 15. oktoobril 2023 ja sinna kogunesid eestlaste poolt valitud esindajad 12-st USA osariigist. Kohtumisel võeti vastu ühine otsus, et väljendada sügavat muret otsuse pärast nii San Francisco kui New Yorgi konsulaadi sulgemise osas. Eesti Rahvuskomitee leidis, et see otsus muudab nende eesmärkide saavutamise USA-s raskemaks, kui mitte võimatuks. Ja nende hinnangul alaline konsulaat New Yorgis ja San Franciscos on eriti vajalikud äridiplomaatia vallas ning mis kõige tähtsam, pikaajaliste suhete jätkuvaks hoidmiseks USA kongressis ja senatis.
Petitsioonis rõhutasid USA eestlased, et Eesti ettevõtete ja idufirmade tegevuse toetamiseks USA-s on oluline välja arendada tugev võrgustik äriringkondade liikmetega ja seda USA läänerannikul, sest mõlemat linna, nii New Yorki kui San Franciscot peetakse maailma kõige olulisemateks ärikeskusteks. Teistest linnadest, nagu Washington, on seda tööd raske teha edukalt muude kohustuste kõrval. Nende suhete arendamine eeldab Eesti esindajate pidevat kohalolekut ja kättesaadavust, tuginedes eestlaskonna poolt aastakümnete jooksul loodud sidemetele ja usaldusele. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kinnitas, et San Francisco lahe piirkonna eestlastel on pikaajalised sidemed ning tihedad suhted kohalike kongressi esindajate ja senati liikmetega.
Rahvuskomitee rõhutas New Yorgi konsulaadi puhul seda, et Eesti oleks sel juhul üks väheseid Euroopa riike, kellel ei ole New Yorgis konsulaati, teised seesugused on Läti, Malta ja Sloveenia. Konsulaatide võrgustikku kuulumine on iseenesest oluline tegevuste koordineerimiseks ja info vahetamiseks. Nad rõhutasid, et konsulaatide sulgemine kahjustab Eesti mainet, nähtavust ning efektiivsust. Petitsioonis märgiti, et konsulaatide sulgemise otsuse halvav mõju ulatub välja Eestini. Nad tõdesid, et valitsus kahjuks ei kuulanud USA eestlaste esindusorganisatsiooni seisukohti ning otsust läbi ei ole vaadatud.
See ju näitab meie suhtumist väliseestluse pingutustesse ka meie järjepidevuse hoidmisel. Nii peaks tegelikult New Yorgi konsulaadi juures minu meelest avama lausa muuseumi, mis räägib sellest, kui tähtis on mittetunnustamispoliitika, viima sinna noori USA diplomaate, tuletama meelde, mida tähendas see, et 1940. aastast 1991. aastani säilitati peakonsulaadis Eesti Vabariigi järjepidevust. Seal peaks olema, ma arvan, eraldi ruum Ernst Jaaksonile endale, kus ka eestlased ise, kes USA-d külastavad, võiksid teada meie järjepidevusest, võiksid teada õigusliku järjepidevuse tähtsusest.
Ja muidugi San Franciscos võiksime eraldi rõhutada meie majandusdiplomaatide rolli, meie majanduslikku tähendust meie IT-firmadele, meie tehnoloogiaettevõtetele. Ma arvan, et San Francisco konsulaat teeniks välja ka oma raha, arvestades kas või seda, kui palju Eesti IT-ettevõtetest panustavad meie sisemajanduse kogutoodangusse. See on võrreldav põllumajanduse rolliga Eesti SKP-s. Miks me tegelikult paneme kinni peakonsulaadi, mis muneb kuldmune?
New Yorgi konsulaat tuleks säilitada, San Francisco konsulaat tuleks säilitada – see on rahvuskonservatiivide kindel seisukoht. Ja mitte ainult konsulaatidest me ei räägi, vaid me räägime ka sellest, kuidas arendada koostööd ulgueestlastega, kuidas säilitada sidemeid väliseestlusega, kuidas toetada mitte ainult konsulaate, vaid ka nende ajakirjandust. Miks näiteks me ei toeta sedavõrd väliseesti ajakirjandust, et neil oleks alaline esindus siin oma kaameraga aeg-ajalt Riigikogus käimas? Siis ma usuksin, et me oleme neid tõsiselt toetanud. Et nad vahendaksid Riigikogu infot, rahvaesinduse infot väliseestlastele, hoidmaks sidet kodumaaga, hoidmaks neid aktiivsete kodanikena, kes läheksid ka konsulaatidesse, välisesindustesse valima.
Kui me vaatame väliseestluse teeneid õiguslikus mõttes, siis need on mõõdetamatud tegelikult. Aga kui me vaatame ka majanduslikus mõttes väliseestluse rolli üheksakümnendatel aastatel, siis kindlasti on väliseestlaste teened sedavõrd suured, et meil ei tohiks olla kahju hoida alles järjepidevuse sümboleid USA-s, luua sinna tõesti diplomaatia muuseum, mis ärataks tähelepanu, hoida elus San Francisco ennekõike ärisuunitlusega konsulaati. Miskipärast oleme me põrkunud välisminister Tsahkna jonniga, vaatamata sellele, et ma tean, et koalitsioonis on erimeelsusi konsulaatide säilitamise osas. Aga ei, minister Tsahkna ajas oma jonni väliskomisjonis, raha tuleb kokku hoida, küll me paneme sinna ühe diplomaadi tööle ja teise diplomaadi tööle.
Ehk siis, ma näen ka seda, et niivõrd pikaajaliselt üles ehitatud sellise võrgustikuga esindus ei vääriks mingil juhul kõrvaleheitmist. Ta on sümboli väärtusega, ta on võrgustikega, ta on mõjuga, ta on ennast tagasi teeniv äridiplomaatia kaudu. Ja kui korraks põigata veel New Yorgi peakonsulaadi juurde, siis me oleksime eeskujuks ka teistele riikidele sellega, et tuletada meelde, kuidas meie riik järjepidevuse alusel taastati. Me võiksime olla eeskujuks teistele okupeeritud maadele, kes kunagi igatsesid, kes on praegugi vabadust igatsemas. Meie jõudsime ära oodata. 1940.-st 1991. aastani hoiti konsulaati üleval, Ernst Jaakson selle sümbolina 1991. aastal võimu üle andmas. Ja Ernst Jaakson püsis oma ametis oma surmani, olles vahepeal ka USA diplomaatilise korpuse vanem. Kas pole sümboolne – kõige vanem diplomaat? Millise austusega teda ka USA-s koheldi oma teenistuse eest. Ja siin ma jõuangi selle väga olulise terminini – see on au. Kõik ei ole ainult rahas kinni. Meie au küsimus väliseestluse ees, meie au küsimus Eesti Vabariigi järjepidevuse ees, meie au küsimus oleks mõlemaid konsulaate olnud alles hoida.”