Anti Poolamets: “Eesti on Ukraina sõja kogemuse rakendamisel olnud aeglane”

Pühapäeval ründas Ukraina droonidega Venemaa strateegilisi pommituslennukeid. Tegemist oli järjekordse õppetunniga, kuidas droonid on sõjapidamist põhjalikult muutnud. Postimees küsis oma rubriigis „Erakondade vox populi“, kas Eesti on sellest vajalikud järeldused teinud.

Vastab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Anti Poolamets (EKRE):

„Eestil on võimalus teha droonide vallas tiigrihüpe või jääda tukkuma. Viimane variant oleks kaitsevõimele katastroofiline. Selleks et droonid ei oleks ainult kuluallikas, on Eestil võimalus droonindus ka tsiviilvaldkondades esirinda tõsta.

Eesti on Ukraina sõja kogemuse rakendamisel olnud aeglane. Loodan, et kaitseväe juhataja plaan saata kaitseväe instruktorid põhjalikule ümberõppele kannab vilja. Valdkonnale on praegu spetsialiseerunud liiga vähe kaitseväelasi. Selleks et tehnoloogilises võidujooksus sammu pidada, peaks suurendama järsult droonidega tegelevate sõjaväelaste arvu ja panustama maksimaalselt noorte koolitamisse, et ajateenistusse tuldaks mõne aasta pärast juba droonide kasutamise oskustega.

Positiivne on kaitseväele suuremate drooniostude plaanimine, ent sama tähtis on tekitada tehnoloogiline võime uurimiskeskuste loomisega (Tallinna Tehnikaülikoolis, lennuakadeemias), tippekspertide värbamisega ning uute harjutusalade rajamisega, et tagada drooninduse tipptase.

Kriisideks valmistumisel tuleks luua võime droone suures koguses kohapeal ja valmis ostetud komponentidest kokku panna ning vastavalt vajadustele täiustada. Selles on kodumaised ettevõtted Ukraina sõja õppetunde paindlikult rakendades juba märkimisväärset edu saavutanud.

Kogused on olulised, sest Venemaa droonitoodang on jõudnud miljonitesse. Arvestades tarneahelate haavatavust on oluline NATO riikide sõltuvuse vähendamine Hiinast.”