Teisipäeval arutleti Riigikogus selle üle, kas nn hallipassirahvas peaks saama kohalikke volikogusid valida ja EKRE eitava seisukoha ütles teiste seas välja ka saadik Anti Poolamets.
Anti Poolamets: “Eesti kui riigi taastamise puhul on õiguslik järjepidevus lausa esmatähtis alus, kuna muidu oleks tegu impeeriumi rüpest välja kasvanud uue riigiga. Selliseid ideid liikus ka kaheksakümnendate lõpul, üheksakümnendate alguses, et Eesti võiks olla justkui uustekkeline riik, aga õnneks võitis lähenemine ja selge arusaam, et Eesti taastame õigusliku järjepidevuse alusel.
Nendeks sünnimärkideks on tugev rõhuasetus riiklikule iseseisvusele, õiguslikule järjepidevusele, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Need aluskivid meie põhiseaduses on hästi paika pandud.
Põhiseaduses on ka hulk sätteid, mis on seotud põhiseaduse loomise aegsete põhiliste vaidlusküsimustega, sealhulgas eestlaste ja Eesti kodanike eriõigused. Jah, üks eriõigus on reserveeritud eestlastele, näiteks iga eestlase õigus naasta kodumaale, kus ta ka ei oleks. See on Eesti inimeste eriõigus. Seda tähtsat õigust on muide kasutanud ka lugupeetud Lauri Laats, kes ühel ohtlikul ja õnnetul ajal sai võimaluse tulla Eestisse sellesama sätte alusel.
Õigusliku järjepidevuse mõttes ei oleks kunagi tohtinud kohalikel valimistel mittekodanikele valimisõigust anda. Normaalses riigis teevad võimuga seotud otsuseid riigi kodanikud. Me oleme üle 30 aasta hiljaks jäänud valimisõiguse normaliseerimisega. Just nimelt normaliseerimisega, sest see, mis on aastaid toimunud, on kõrvalekalle normaalsest kodakondsuse aluspõhimõttest.
See on omamoodi okupatsiooni järellainetus, millega me just praegu siin saalis tegeleme. Tehkem siis seda nüüd nii nagu kord ja kohus. End õiguslikult ise halli tsooni asetanud isikud ehk halli passi omanikud ei saa olla Eestis võimuorganite moodustajad.
Veel hallist passist. Me peame kõrvaldama ka selle õigusliku segaduse ja kõrvalekalde. Ei ole kuidagi õiguslikku selgust suurendav, kui me säilitame halli passi omanikele õiguse valida. Ja kõige sürrealistlikum: paneme sellise hämmastavalt segase sätte – ka rahvusvahelise õiguse mõistes – põhiseadusesse.
Siin saalis kõlavad tihti sõnad “õigusselgus”, “õigusriik”. Selline alus, kes valivad võimuorganeid, peabki olema õigusselge ja õigusriiklik. Kodakondsus kui valimisõiguse alus ongi õigusriiklik. Muidu saaks ühel hetkel Eesti tuleviku üle otsustada terve maailm. Ja mõnes mõttes ju oligi üheksakümnendate alguses osadel soov, et vaata et terve Nõukogude Liidu elanikkond, kes oli siia mitmetel asjaoludel asunud, saaks Eesti tuleviku üle otsustada. Aga Eesti rahvas ütles, et Riigikogu valimistel nii ei tee.
Halli passi kodanikel on tihti topeltkodakondsus. Põhiseaduskomisjoni esimees tõi siinsamas puldis näite: kui Vene kodanik valib ühel päeval Putinit, teisel päeval volikogu ja seeläbi linnapäid ja vallavanemaid ja lõpuks ollakse ju veel presidendi valimiskogu juures, seekaudu otsustajate ringis. Sama mõtet võib laiendada halli passi omanikele.
Need inimesed, kes ei ole langetanud otsust Eesti passi saamiseks, ei ole omandanud eesti keelt, neistki mõnigi tahaks valida Putinit, aga ei saa seda teha, ja siis ta valib meelekindlalt võib-olla hoopis kõige putinistlikumat, Moskva-meelsemat poliitikut kohalikus volikogus. Teeme need asjad ikkagi selgeks.
Julgeolekuasutused tunnistavad, et neil ei ole ülevaadet halli passi omanike topeltkodakondsusest. Seda nad tunnistavad. Aga kui ülevaadet ei ole, siis ärme tee seda. Samas nad tunnistavad, et probleem on olemas. Ei ole mingi väljamõeldis, ei ole ka väga marginaalne probleem, sest küllalt on neid, kes on vahele jäänud Vene passi olemasoluga.
Järelikult see on võimalik ja järelikult see hall tsoon nende hulgas on märkimisväärne, kellel on mitu kodakondsust. Ehk siis võib-olla ta käib Jaanilinnas vaikselt Vene presidendivalimistel ära ja tuleb tagasi ja valibki Narva volikogu nii, nagu talle meeldib. Ehk seda halli ala ei tohi lubada ega oleks tohtinud kunagi lubada. Tegeleme siis põhimõttekindlalt vigade parandusega – ja see on üleskutse kõigile.
Ma tahaksin lisada veel segastest asjadest e-residentsusega, mis solgib ettevõtlusturgu, soosib rahapesu. Me oleme seetõttu Euroopa ja maailma rahapesuvõitlejate sihikul. PPA statistika alusel on teada, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisi seoses võimaliku rahapesu või rahapesukahtlusega on läbi aastate olnud 331 ja me oleme sihikul, maailma rahapesu ja terrorismi rahastamise organisatsioonide sihikul.
Ühes raportis mainiti Eesti e-residentsust sada korda. Mis rahapesuvabrik me jälle oleme? Kas me midagi ei õppinud sellest ajast, kui Jürgen Ligi siin rahapesu juhatas ja maailma suurim rahapesu käis meie silme alt nii läbi, et isegi ühte tellerit pole õieti süüdi mõistetud?
Nii et lõpetame ära selle segaseks ajamise, meie piiride segamiseks ajamise. Ja tuletan veel seda asjaolu meelde, et 2014–2022 anti e-residendi digitaalne isikutunnistus välja 6022-le Venemaa ja 1611-le Valgevene kodanikule. Ning vaatamata piirangutele, et nad ei saanud seda uuendada, oli veel 2022 märtsis e-residendi digitaalne isikutunnistus 4421-l Venemaa kodanikul. See ongi siis rahapesuvastane võitlus või?”