Anti Poolamets Kadri Kõusaarele: “Sõida seenele!”

„Veel viimaseid aastaid saame teha nägu, justkui kliima eiramisele ei järgnekski karistust, kirjutab sotsiaaldemokraadist filmilavastaja Kadri Kõusaar Eesti Päevalehes. Jutt käib autostumisest ja rohelisest Tallinnast. Ja maksustamisest. EKRE poliitik Anti Poolamets lajatab vastu.

„Mina ei tea ühtegi arenenud riiki, kus poleks astmelist maksusüsteemi, ettevõtete tulumaksu, kapitalimakse. Eestis on aga astmed tagurpidi – keskmise palga saaja maksab protsentuaalselt rohkem kui kõrge palga saaja (sest kulutab suurema osa oma sissetulekust tarbimismaksudeks),“ kirjeldab Tallinna linnavolikogu liige Kõusaar.

„Iga päev, kui tipptunnil lastele järele minnes jalutan üle Liivalaia tänava, jälgin sportlikust huvist autodes istujaid. Harva on autos üle ühe inimese. Harva on tegu kellegagi, kes selgelt midagi või kedagi transpordib. Sageli toetab rooli taga istujat ka ümmargune vats,“ lisab ta.

„Vasakpoolsed ei näe ei terrorismi ega Euroopa islamiseerumist, küll aga hakkavad esimesel võimalusel peavoolu globalistide ruuporiks,“ kommenteerib Kõusaare artiklit EKRE poliitik Anti Poolamets.

„Peavoolule kutseline kaasakiitja Kõusaar nõuab astmelist tulumaksu ja vaatab kurja pilguga autosõitjaid, samal ajal naudib oma kirjanikuboonuseid. Tüüpiline linnaroheline, kes maale peenraid tegema ja sõnnikut laotama ei läheks, küll aga käib punase komissari kombel Liivalaia tänaval lattet mekkimas ja autosid üle lugemas,“ ütleb Poolamets, kes ise elab maal, ehitab üles vana talu ning kasvatab hobuseid. „Meie aja nuhtlus on see, et linna kivikõrbes rohelust ja loomadega suhtlust taga nutvad inimesed hakkavad Lääne suurlinnadest tulnud sõgedate moevoolude tuules trotskislikeks radikaalideks, kes heast peast nõuavad kogu ühiskonna ümberkujundamist, sugude kaotamist, samasooliste abielusid ning loevad teiste suutäisi nagu Gulagi valvurid.“

Poolametsa sõnul võiks need globaalsed ilmakodanikud, stratosfääri ja kliima asjatundjad teiste tänitamise asemel eeskuju näidata, maale kolida, teha oma esimene peenar ning seal linnulaulu nautida. Poolamets: „Aga varsti nad avastavad, et maal tuleb ellujäämiseks tööd teha ja talv tundub looduse lähedal palju pikem, kui Lasnamäe korteris hõõguvate radikate kõrval pikutades. Eeskuju nakatab, sama soovitan ka Kõusaarele – sõida seenele, mine maale, tee midagi oma kätega!“