14.02.2021
Anti Poolamets
“Abielureferendumi ärajäämisest on möödas kuu. Kersti Kaljulaidi aplombiga plaanitud “päikesevalitsuse” algus on olnud konarlik. Võimupöördes oli ootamatusi palju. Kõigile asjaosalistele.
Kuigi praegu oleks pidanud tuure üles võtma kibe debatt abielureferendumi poolte vahel, andsid Keskerakonna saadikud ja sotsiaaldemokraadid juba 13. jaanuaril selle asemel puändina riigikogu menetlusse hoopis perekonnaseaduse muutmise eelnõu, et sinna kiirkorras kooseluseaduse sätted juurde pookida. Nagu märulifilmis, kus viimases stseenis pöördub kõik pea peale.
Veel päev enne pöördelisi sündmusi kinnitas Jüri Ratas koalitsiooninõukogu koosolekul, kus ka mina viibisin, et rahvahääletuse jaoks on hääled koos. Obstruktsioon oli kogu oma karikatuursuses läbi kukkunud. Esimest korda üle 17 aasta oli rahvahääletuseks tee avatud. Jäigi üle ainult Marko Tormi moodi vesistada, et talle ei olevat põhiseaduskomisjon andnud aega tutvustada ajaloolist ettepanekut valge saia söömise keelamisest.
Uurimisorganite perfektselt ajastatud sekkumine oli opositsioonile kui taevamanna. Hästi informeerituna esines Virumaa Teatajas Siret Kotka, kelle sõnul kutsuti kriis esile ajastatult, et ajada nurja abielureferendum. Selline info viitab koguni kokkuleppele Keskerakonna ja kapo vahel, millal pomm plahvatama panna, kui kahjud tuleb niikuinii kanda.
Keskerakonna valijad tänulikud ei ole, sest neist oleks uuringute järgi olnud abielu kui mehe-naise liidu kinnistamise poolt koguni 86 protsenti.
Kutsusime kaitsepolitsei juhti Arnold Sinisalu EKRE fraktsiooni, et saada selgust, kas kahtlustuste avalikkusesse paiskamine päev enne suurt otsust oli ikka hädavajalik. Meid ta veenda ei suutnud. Uurimine on käinud terve aasta ja tema sõnul olid asjad juba detsembriks klaarid. Just tema pakkus peaprokurörile kahtlustatavate kinnipidamiseks üksnes kahte päeva – referendumi üle otsustamise päeva või sellele eelnevat.
Sai kinnitust, et neil ei olnud tõsist takistust sama toimingu tegemiseks rahvahääletuse otsusele järgneval päeval või koguni kuu, kahe jooksul. Tekib küsimus, kas mõjuvõimuga kauplemist uuridest läksid kapo ja prokuratuur üle piiri ning kasutasid JOKK-skeemi abil oma mõjuvõimu rahvahääletuse tõkestamiseks.
Hiljutise opositsiooni õhetavaid nägusid vaadates jääb mulje, et organid viskasid päästerõnga viimasel hetkel, sest referendum hirmutas neid mitmel põhjusel – hirm oma erakondade lagunemise ja valijate kaotamise pärast, sest suur osa valijaid oleks andnud hääle loomuliku abielu poolt, samuti mure Brüsseli emaparteide pahameele ees.
Kuidas mõjus see käik uurimisorganite usaldusväärsusele? Ühiskonnauuringute instituudi korraldatud uuringu järgi pidas kahtlustuste avalikustamise ajastamist referendumi nurjamisele suunatuks koguni 35 protsenti küsitletuist. Rahvaalgatuslike referendumite seadustamist toetab koguni 75 protsenti valijatest.
Eelmise valitsuse koalitsioonileppes oli see kavas, ent nüüd leidis see koha prügikastis.
Valitsus ei lagunenud küsimuse tõttu, kas homod jooksevad Eestis või Rootsis, vaid Keskerakonna lihtlabase korruptsiooni tõttu. Keskerakond tegi kavala poliittehnoloogilise lükke peaministri tagasiastumisega, saavutades kaks ühes: loobumise referendumist, sisserände piiramisest ning seejärel enese avalikkusele esitlemise peaaegu märtrina.
Tänu abielureferendumi läbikukutamisele on “progressiivsed” erakonnad ja taskuopositsiooni jäänud sotsid valmis kõike alla neelama, hoolimata sellest, et uues valitsuses võimendab Reformierakond Tallinna Sadama, sidrunite ja kilekottide korruptiivse taagaga Keskerakonna niigi ränka koormat.
Kõige hämmastavam reformierakonna ministrivalik oli Autorollo afääris näpud kõrvetanud Keit Pentus-Rosimannuse rahandusministriks määramine. Igaüks võis avalikustatud kirjavahetusest ise lugeda ning järeldada, kas ta oli Autorollo tühjakskantimise juures või mitte.
Keskerakonna käekiri on sama nii riigis, Tallinnas kui ka Rakveres – pidev veredopingu võtmine, et teistest irvitades mööda suusatada. Omaette küsimus on see, kas retsidiivselt käituva erakonna parandamiseks peaks olema teised meetodid kui üksnes silmakirjalikud tagasiastumised.
Samalaadne küsimus ka Hillar Tederi kohta. Miks juba süüdi mõistetud ärimees tohtis jätkuvalt erakondadele annetada ja neis rahapakke lehvitades nõrku lülisid otsida? Mina soovitaks lahenduseks seadust rikkunud erakonnale riigi toetuste täieliku kinnikeeramise, nagu on dopingukasutajate võistluskeelud.
Keskerakond upitas Rakvere võimupöörde käigus silmagi pilgutamata abilinnapeaks korruptsioonis süüdi mõistetud Andres Jaadla. EKRE oli sellisele jahmatavale “preemiale” resoluutselt vastu ning jäi seetõttu koalitsioonist kõrvale. Jaadla ei ilmutanud ametisse määramise ajal mingit häbitunnet ka Rakveret terve riigi ees häbistanud Targa Maja afääri pärast.
Küllap on Keskerakonnale määritud inimesed kasulikud. Kas peame tõesti uskuma, et Rakveres on olukord palju parem kui Kohtla-Järvel või Narvas, kust on, käed raudus, ära viidud nii keskerakondlasest linnapea kui ka volikogu liikmed?”
Anti Poolamets, Riigikogu saadik, EKRE