16.11.2023
Anti Poolamets
Kolmapäeval arutleti Riigikogu niinimetatud koputamisseaduse üle, mida EKRE saadik Anti Poolamets nimetas oma kokkuvõtvas kõnes totalitaristlikuks.
“Kõigepealt annan üle esimesel lugemisel tagasi lükkamise ettepaneku. Vaatame siis selle seaduse sisse ka. Selle kollase viisnurga sära on ikkagi võimas. Kunagi säras siin punane viisnurk ja selle sära oli ka nii võimas, et nii mõnigi siin saalis olija langes selle võrku ja osutus vabatahtlikuks aktivistiks, partorgiks, kaasajooksikuks, kollaborandiks, täideviijaks või kellegiks veel.
Suurepärase artikli kirjutas Peeter Espak, kuidas Eestis toimus värvivahetus. Kuidas korra oldi padupunased, siis hetkeks sinimustvalged, siis jälle eurovärvidesse ennast mässinud. Aga lõppkokkuvõttes lammutab see värvivahetajate võim meil riigi laiali. Sellel on tagajärjed. Need on inimesed, kellel ei ole lihtsalt mingit printsiipe, kes on siin ainult karjääri pärast. See lõpeb meil halvasti, sest meil on juba praegugi üle 50% seadusandlusest seotud föderaalse seadusandlusega ja te annate ainult kuuma alla. Anname veel ära! Kollane viisnurk särab! Ma ei imesta, kui ühel hetkel tuleb ettepanek, et siin Lenini kunagise õudse pea asemel panna mingi kena kollane läikiv viisnurk, et näidata oma lojaalsust. Ma ei imesta, kui selline ettepanek siin 10–15 aasta pärast tuleb.
Aga probleem on selles, et see on föderaalne seadusandlus, föderaalne õigussüsteem, mida jõuga siia istutatakse, läheb täpselt nagu käomuna pessa. Ehk siis samamoodi on meil istutatud juba Euroopa delegaatprokurörid, on tungitud meie õigussüsteemi mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjoni lugematute eelnõude, vaid üha uute ettevõtmiste kaudu. Ja see kliimatotalitarism on üks eriti riukalik trikk maksuseaduste kaaperdamiseks, kogu ühiskonna kontrolli haaramiseks igas valdkonnas kuni teie söögini välja – ikka putukad olevat paremad kui see, mida meie praegu sööme. See on kurb, et minnakse iga asjaga kergemeelselt kaasa. See on kurb, et justiitsminister, kes on tegelikult väga lähedalt totalitaarset korda näinud miilitsakoolis, Nõukogude Liidu Siseministeeriumi Akadeemias, rahumeeli räägib, et küll on tore, küll on see vahva asi. Te olete ise näinud totalitarismi ja nüüd tulete maha müüma igasuguseid menetlusi ja meetodeid ja seadusi, mis meie vabadusi jälle piiravad, ja kusagilt kõrgelt ja kaugelt.
See föderalismi sisseistutamine on nagu loodusest teada-tunda käomunade munemise. Ma uurisin, kuidas siis kägu oma tööd teeb. On teada, et üle 150 liigi linde on selliseid, kelle pesadesse kägu oma mune muneb. Iga emane eraldi võtmata kasutab üksnes mõnd liiki lindude pesi, eelistades nähtavasti sedasama liiki, kelle pesas ta ise üles kasvas. Käomuna kaalub ligi kolm grammi, aga käopoeg kasvab suureks ja viskab need pesa põlisasukad jõhkralt pesast välja. Huvitav, et käomunad on sama värvi ja sama suured või õige pisut suuremad kui nende linnuliikide munad, kelle pesi kägu kasutab. See kamuflaaž on korralik. Aga enamasti normaalsed linnud, kellel on arusaam, kes on kes, selliseid värvulised tõstavad oma pesa juures kägu nähes lärmi ja püüavad teda minema kihutada. Enamik liike heidab võõra muna lihtsalt pesast välja. Nii peaksime ka meie tegema igasuguse föderaalse jama suhtes, mida meile kavaluse, survestamise või muude trikkidega peale surutakse. Survestamine on see ähvardamine trahvidega, muidugi. Ja siis ustavuse nõudmine igas valdkonnas. Selleks kasutatakse meie oma inimesi, kellel on kollase viisnurga sära sama meelterutav nagu punase viisnurga sära. Oleme ju ringiga tagasi.
Vaadake, millised kummalised sätet sisse tuuakse: rikkumise alla lähevad ka juhtumid, kus tegu ei ole õigusrikkumisega. Kuulake, juristid, kuulake! Aga kusagilt leitakse midagi kahtlast, mis on seaduse üldise vaimuga võib-olla vastuolus. Kui me siin vaimust räägiksime, siis põhiseaduse preambula osade erakondade jaoks ei kehtiks siin juba ammu. See põhiseaduse vaim teid ei huvita ei eesti lapsi kaitstes, ei Eesti suveräänsust kaitstes, aga kui on vaja käomuna eest võidelda – jaa, siis muidugi. Siis on vaja seaduse hing ka üles otsida, et äkki peremehed mõtlesid veel midagi. Äkki nad mõtlesid, et veel mingi pealekaebus tuleb teha.
Ja millistes valdkondades? See nimekiri on tohutu, millistes valdkondades see föderaalne pealekaebamisseadus meilt nõuab: riigihanked, finantsteenuste pärast pealekaebused, transpordi pealekaebused, keskkonna pealekaebused, tarbijakaitse pealekaebused, rahvatervise pealekaebused ja nii edasi ja nii edasi. Vaadake, kliima pealekaebused saavad olema tõsised kaebused, et kui keegi müüb õhku liiga vähe, kui õhu müümine on natukene kahtlaseks läinud, siis kohe kaevatakse anonüümset kanalit pidi. Nii et kliimatotalitarismile annab see seadus ka hoogu. Lugege seletuskirjast lehekülg 14. Seal on pikk nimekiri, kuidas kliimatotalitarismi pealekaebamise kaudu ka siis aidatakse. Õhumüüjatel peab olema kõva kaitse peal.
Aga põhimõte on ikkagi see, et meie õigussüsteem ju toimib täna juba. Aga ennäe, föderaalne seadusandlus on alati tähtsam. Vaat siin me lööme kulpi. Siin täidetakse kõike erilise innukusega. Ei mingisugust kainet mõistust. Nii et see, et te halastate meile, et kõik kogu Eesti seadusandlus ei läheks pealekaebamise mehhanismi alla, on lihtsalt praktilistel põhjustel, see oleks tehniliselt liiga suur katsumus olnud. Aga küll selleni ka jõutakse. Vanad hullud asjad äratatakse jälle üles sellesama kollase viisnurga saatel.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid