02.11.2023
ANTI POOLAMETS
Viljandi kortermaja põlengu kustutamisel selgus, et sealsel päästekomandol polnud redelautot. Päästekomandode olukord on olnud avalikkuse tähelepanu all ennegi, kui meenutada näiteks valitsuse otsust sulgeda Kopli päästekomando. Postimehe „Mõttekoja“ rubriik küsis, mida tuleks teha, et päästekomandod jõuaksid igale poole kahju tõkestama, olles selleks ka vastavalt varustatud.
Anti Poolamets, riigikogu liige (EKRE): „Viljandis juhtunu on lubamatu, sest linnas on küllalt korterelamuid, mille kustutamiseks peaks normide järgi olema redelauto alati saadaval. Võib ainult ette kujutada, mis juhtuks Viljandi haigla põlengu korral, kus oleks vaja evakueerida inimesi üheksandalt korruselt. Päästet on nuditud juba aastaid ning asemele on astunud hulk vabatahtlikke.
Vaatamata vabatahtlike tublidusele on kutseliste komandode vähendamisega liiale mindud. Seda eriti ajal, kui päevakorda on tõusnud elanikkonnakaitse tegelik ülesehitamine. Selle käivitamiseks on väga sobiv päästekomandode võrgustik. Juhul, kui mõne komando puhul leitakse, et väljakutseid on vähem kui mujal, (näiteks Kopli komandos), on võimalik väljaõppinud päästjatele anda uusi ülesandeid elanikkonnakaitse arendamiseks, mitte lasta neil lahkuda. Päästekomandode varustus jätab paljudes kohtades soovida ning erilise tähelepanu alla peaks võtma vabatahtlikud komandod. Nende motivatsioon ei tohiks kannatada kehvema tehnika pärast.
Päästet ei saa enam kokku tõmmata, vaid vastupidi, lähtudes Ukraina sõja õppetundidest, peab sisejulgeoleku valdkonda oluliselt rohkem investeerima, panustades nii oskustesse kui ka tehnikasse.“