Käisin Paides meenutamas küüditamist, mis oli ka hiiglaslik lastevastane kuritegu. Paide kirikus on eriline mälestuskoht – koduaken.
Marju Toom viidi Põltsamaalt koos kunstiõpetajast emaga automaaturite vahel ära selle päeva hommikul, kui ta pidi talle kümnendaks sünnipäevaks kingitud imeilusalt tordilt küünlad ära puhuma. Läks teisiti ning sellest ajast peale Marju enam sünnipäeva ei pea.
Võite ainult ette kujutada, millise mälestuse jättis talle küüditamisrong, kust laipu välja visati ning raudteejaamas põgeneda püüdnud poiss maha lasti. Ta nägi pealt ka seda, kuidas üks naine oma beebi autokastist mööduvale hobuvankrile viskas, et need lapse päästaksid. Järgmised viis aastat möödusid Kasahstani stepis olelusvõitluses. Marju ja ema jäid ellu. Üks päästja oli nendega muldonni eeskojas elanud lehm Ziina.
Marju pidi veel stepis läbi tegema õudse tormi, mis oli põhjustatud Nõukogude Liidu esimese vesinikpommi katsetusest. Kiirituse jälgi peab ta ravima siiani. Hiljem pühendus ta nõukogude aegsete kuritegude paljastamisele, mis olid seotud tuumakatsetuste ja muude radioaktiivsete ainetega ning represseeritute mälestuse jäädvustamisele.
Anti Poolamets, Riigikogu liige