Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Anti Poolamets: “Mida kauem me rohepöördele kulutame, seda vähem jääb raha mõistlikumate asjade, kasvõi maanteede jaoks”

-
03.06.2025
Anti Poolamets.
© UU

Teisipäeval käis taristuminister Kuldar Keis Riigikogus rääkimas riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest kuid tema jutt EKRE fraktsiooni ei veennud, nagu kinnitas saadik Anti Poolamets.

Anti Poolamets: “Kahjuks ei ole põhjust ministri optimismi jagada. Hull olukord on Rail Balticuga, mille kohta on tõendid laual. Läti Rail Balticu uurimiskomisjoni juht on käinud mitu korda Eesti komisjoni ees esinemas ja tõdenud, et Lätis on asjad eriti halvad. Aga paraku siis, kui Lätis on asjad halvad, on ka Eestis asjad halvad, sest Rail Baltic pidi ikkagi jõudma Varssavisse, mitte Häädemeestesse. Ja täna ehitame me siiski Häädemeeste Ekspressi, kui ei leita üle 10 miljardi euro lisaraha, millega ka Euroopa Liidus hakkab kitsaks jääma.

Aga mis kõige hullem Rail Balticu puhul – selle järele lihtsalt puudub nõudlus. See on kõige suurem probleem, et Rail Baltic ei hakka ennast ära tasuma ja isegi siis, kui 10 miljardit ja veelgi on ära kulutatud, on probleem selles, et me hakkame ülejäänud taristu arvelt maksma raudteele väga suuri summasid igal aastal, mis teeb olukorra keerulisemaks.

Ma toon ühe näite, kuidas oleks võinud teedeehituse küsimuse lahendada. Taristuehituse liit on teedearendusse lisaraha leidmiseks pakkunud era- ja avaliku sektori koostöömudelit PPP-d ja Eestis kaaluti seda mudelit tõsiselt 2019. aastal, kui rahandusminister oli Martin Helme. Tema nägi, et PPP-mudeliga õnnestuks kiiresti ehitada põhimaanteed neljarealisteks. Nii pidi olema Libatse-Nurme teelõik selle meetodi katseprojekt, aga niipea kui tuntud Autorollo-minister Keit Pentus-Rosimannus võimule tuli, tõmmati Martin Helme plaanile kohe pidurit.

Kus me täna teedeehituses pärast seda oleme? Asfalditehased on kinni pandud, suured tee-ehitusprojektid, mis on isegi projekteeritud, seisavad, sest raha ei ole. Kui 2022. aastal oli teehoiuks ettenähtud 231 miljonit eurot, siis tänavuseks aastaks on teehoiule jäänud 168 miljonit eurot, nende hulgas ka Rail Baltic. Kui rahastuse vähendamine teehoiu kavas avalikuks tehti, ütlesid teedeehitajad, et selline mahtude vähendamine jätab nad nälga ja suretab valdkonna välja.

Riigi vastus oli: kohanege, Rail Balticusse lähevad suured summad, hakake teede asemel raudteed ehitama. Teedeehitajad kohanesid, müüsid asfalditehased maha, koondasid üleliigsed töötajad. Kellel läks hangetel hästi, rajavad nüüd raudteetamme. Aga samal ajal kui kusagile upub raha ära, siis kusagile ju raha ei jõua. Nii ei jõua ta Tallinna-Haapsalu raudtee valmisehitamisse. Nii ei julge mõeldagi sellele, et Rakverest võiks reisirong jõuda ka Kundasse, kuigi raudtee on olemas, ainult sõida.

Ma ütlen härra ministrile saladuse, et ta võiks endale rasvase ristikese juurde saada, kui see raudteelõik tööle pandaks, mis on olemas. Miks ei või olla rong siis aeg-ajalt Kundas? See ongi riigi enda sisemine ühendamine. Kahjuks Häädemeeste puhul ma seda varianti ei näe. Ma vaatasin, kuhu te soovite Rail Balticu kohalikke peatusi teha: tihtipeale on tegu väga väikese rahvaarvuga kohtadega. Kõigepealt võiks alustada oma suuremate kohtade äraühendamisega.

Ja tõesti, asfalditehaste sulgemine on nii tõsine lugu, et mitmetes kohtades on tõsine asfaldipuudus. Just nende suurte vähendamiste tõttu on tehased kinni pandud ja neid tänaseid projekte, mis veel toimivad, nendega on tõsised piirangud.

Nüüd tahaks rääkida ka eluasemetest. Päris tabavad ettekanded olid sel teemal. Ütleksin ühe hea positiivse asja, mis ikka veel eksisteerib. Nimelt, EKRE osalusega valitsuse ajal pingutasime selle nimel, et maaelu sihtasutus hakkaks andma noortele peredele laenu nendes piirkondades, kus on turutõrge. Ja selle üle on siiralt hea meel. Nii võime tuua näiteid, kuidas noored pered on tõesti turutõrkest hoolimata saanud endale oma kodu ehitada. Kui ma lugesin ühte kommentaari, siis selgus, et paljud pered ikka ei teagi kaaslaenuvõimalustest.

Maapiirkondades on olukord ju veel hullem kui siinsamas Tallinnas, kus on hinnapiirang noortele peredele väga suur, aga maapiirkondades on olukord nii hull, et pank ei anna lihtsalt laenu. Kuidas noor pere saab endale uue kodu? Õigesti on öeldud, et selle tõttu lükkub laste soetamine edasi. Nii et kui me vaatame oma sündivusnumbreid – 1,3 –, siis on olukord väga kurb ja noorte perede kodulaenud võivad olla siin väga tähenduslikud. Et üks kord oleks jälle meie sündivus taastetasemel.

Mida veel lisada? Taristu on läinud ikkagi rohepöördeteed. Aga ma kinnitan teile, rohepööre saab otsa. Mida kauem me rohepöörame ja raha ära kulutame, seda vähem jääb mõistlikumate asjade, kas või maanteetranspordi jaoks. Süsiniku vähendamise programm saab olema väga valus ettevõtjatele. Ja samas ärme unusta, et maanteetransport on paindlik ja just head teed võiksid meid hoopis Rail Balticu asemel viia Riiga, Vilniusesse, Varssavisse ja Berliini. Igaüks saab nendel headel teedel valida sellise kellaaja ja paindliku sõitmisviisi, nagu ta ise soovib. Rail Baltic seda eesmärki ei täida.”