Õigussüsteemi instrumentaliseerimine poliitilise võitluse jaoks ei ole uus asi, aga USA valimisvõitluses on see võtnud eriti kõrged pöörded. Ka panused on kõrged, sest Donald Trumpi valituks saamise mõjud saavad olema tuntavad kogu läänemaailmas. Kujutame vaid ette, kui Trump tõmbab rohepöördele pidurid peale, siis jäävad paljud suurettevõtted ilma miljarditest. USA saatkonnad lõpetaksid päevapealt LGBT-lipuga lehvitamise. Loomulikult kasutab Trumpi vastasleer kõikvõimalikke vahendeid, et neid muutusi takistada.
Õigussüsteemi kasutatakse poliitilise relvana, sest sellega lüüakse mitu kärbest ühe hoobiga. Esiteks ei saa rünnatav poliitik keskenduda valimiskampaaniale, vaid peab käima kohtu vahet. Teiseks panustavad rünnaku korraldajad sellele, et keskmine valija ei jaksa süveneda, kes ja kui palju süüdi on või ei ole. Et küllap inimesed arvavad, et õige hõlma ei hakka keegi ja kus suitsu, seal tuld.
Kui Trump suudetakse „maha joosta“ kohtusüsteemi abiga, mõjutab see kindlasti Euroopa ja Eesti poliitilist kultuuri. Kui elu näitab, et juriidilise rünnakutega saab poliitilisi konkurente mängust kõrvaldada, hakatakse neid üha sagedamini kasutama. Saame üha rohkem näha, kuidas valimisvõitluse võidab see, kes suudab õigussüsteemi enda heaks tõhusamalt tööle panna.
Miks peaks poliitik kulutama aega debattidele, artiklite kirjutamisele, intervjuudele, et poliitikat rahvale selgitada, kui tulemuslikum on poliitilised konkurendid kohtukaebuste ja kuriteoteadetega välja lülitada?! Maailmavaateliselt samas paadis olev prokuratuur või kohus on suureks abiks, aga pole tingimata vajalik, sest isegi kui kahtlusalune poliitik kunagi õigeks mõistetakse, on valimised ammu möödas. Poliitiku peamine kapital – maine, usaldusväärsus – on hävitatud.
Kuidas selles olukorras tagada demokraatia normaalne toimimine ja aus konkurents? Demokraatia toimib seda paremini, mida haritumad ja informeeritumad on kodanikud. Kui valijad on kursis, milliseid julmi võtteid poliitilistes kampaaniates kasutatakse, suudavad nad suurema tõenäosusega manipulatsiooni läbi näha. Tasub meelde jätta: vahetult enne valimisi algatatud kohtuasjad, kaamera ees käte raudu panek, on peaaegu alati poliitiliste vastaste organiseeritud rünnak.
Anti Poolamets, riigikogu liige (EKRE), jurist, ajaloolane
https://arvamus.postimees.ee/8034236/anti-poolamets-enne-valimisi-kate-raudu-panek-pole-kunagi-juhus