03.04.2020
Anti Poolamets
“Tänavu tuli kevad teisiti. Saime taaskord teada, et elu pole vaid uljalt orbiidile kihutav rakett, vaid täis ootamatusi, milleks tuleb varakult valmistuda. Rahvusriikide piiride sulgumisel muutus Euroopa veekindlate vaheseintega reisilaevaks, mis püsib vee peal ka pärast jäämäega kokkupõrget,” kirjutab Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) oma arvamusloos. “Schengeni lähen-kuhu-tahan süsteem ei tööta ei pagulasmasside ohjamisel ega taudide kontrollimisel, rääkimata kuritegevuse piiramisest. Kiired lahendused on tulnud liikmesriikide valitsuste poolt, mitte letargias Euroliidult. Rahvusriikide roll hakkab taas kasvama.”
Hiljutise uuringu järgi peab koroonaviiruse põhjustatud olukorda tõsiseks või väga tõsiseks 85 protsenti Eesti elanikest ning 94 protsenti on enda hinnangul hästi või pigem hästi kursis, kuidas ennast koroonaviiruse eest kaitsta. Samuti selgub uuringust, et 89 protsenti Eesti elanikest peab eriolukorra väljakuulutamisega seotud meetmeid asjakohaseks. Probleem on noortega, kellest vaid 57 protsenti võib hoolsateks pidada. See oli kaalukas põhjus, miks tuli eriolukorra meetmeid liikumispiirangute ja kaupluste sulgemisega süvendada. Hoolsuskohustust peame rõhutama just koolidest priiks saanud noortele, sest eakad võtavad karantiinimeetmeid tõsiselt. On ju süüdimatu, kui tõendatult haigust põdev inimene jalutab mööda Rakvere toidukauplusi. Sotsiaalametnik või naaber oleks olnud valmis talle kindlasti toidukoti ukse taha tõstma, ent egoism võitis.
Teadlikkust aitab tõsta selgitustöö, mille hammasrattad riik on veerema saanud. Kõigil on kasulik jälgida välismeediat, et endale olukorra tõsidus selgeks teha. Itaalia tragöödia, mida nad peavad sõjajärgse aja kõige tõsisemaks kriisiks, peaks võtma mõõdupuuks. Selleks mõõdikuks on võimekus kõigile ravi pakkuda. Praeguses meditsiinisüsteemis, kus kõik peavad saama ravi, oleks sõjaajala valik – kellele anda hingamisaparaat, kellele mitte, täielik läbikukkumine. Seepärast tasub eriolukorra koormat kanda.
Kriisi lahendamiseks oli valitsuse esimesteks tegudeks piirikontrolli taastamine ja eesti kodanike ilma pealt kokku kogumine, haiglate erirežiimis tööle panek ning varustuse kiire täiendamine, mis läheb üle kivide ja kändude, sest kogu maailm vajab abi. Tuleb tegeleda vigade parandamisega, sest Terviseamet uinutas nii valitsust kui rahvast sellega, et varusid jätkub ja valmisolek on kõrge. Nii kaotati nädalaid. Terviseameti muretuse ja korraldajate lapsikuse tõttu viskas tiku püssirohutünni Itaalia võrkpallimeeskonna Saaremaale lubamine. Pärani uste poliitikaga harjutatud ühiskonnale tuli kriis ootamatult. Nüüd peaks olema vähe kahtlejaid parema piirikontrolli ja sisekaitsereservi vajalikkuses, mille loomiseks on Siseministeeriumis juba terve aasta palehigis tööd tehtud.
Koroonaviiruse mõjude leevendamiseks mõeldud majandusmeetmete paketi suuruseks on 2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 7 protsenti SKP-st. Ühtlasi peatab riik ajutiselt sissemaksed teise sambasse, kus raha põleb heleda leegiga. Loodetavasti õnnestub sammas enne lahti saada, kui aasta teises pooles maailmamajanduses toimuvad järelvärinad selle lõplikult ära nullivad. Paketi eesmärk on leevendada kriisi kõige keerulisemat algfaasi ning tagada majanduse toimimine ja taas kasvule pööramine. Kredexi pakutavate meetmete seas on juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks pakutav laenukäendus summas 1 miljard eurot.
Kainenemine toimub kogu Läänemaailmas. Sõltuvussuhet Hiinaga vähendatakse. Donald Trump alustas oma „America First“ kampaaniaga juba varem, ent nüüd saab see uue hoo. „Eelista eestimaist“ peaks olema ka meie kindel soov, kui tahame võimalikult terve nahaga kriisist välja tulla. Tuleks osta omamaiste ettevõtete kaupa, et töökohad säiliksid, tellida uutele harjumustele tuginedes väiketootjatelt toit otse koju või pakiautomaati. Neil on raskem, kui suurtel ketipoodidel, kellel on rahalised puhvrid ja laenuvõimalus. Kodumaise toodangu ja teenuste ostmine peaks praegu olema meie moraalne kohus, muidu jätkame endise naiivsusega töökohtade kantimist Aasia riikidesse. Kui ostame õhinal edasi Aasia odav- või lapstööjõu poolt toodetud kaupu, siis pole ime, et hiljuti sulges uksed viimane suurem kodumaine rõivatootja.
Tõsi on see, et kriisi jätkumisel pole paljudel varsti raha lihtsalt ostukorvi jaoks. See olukord nõuab riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt maksimaalset panust ning valmisolekut lisaeelarvete alusel raha kodanike toimetulekuks ümber jagada. Erakorralisel ajal ei saa teha seda poliitikute eeskujuta. Põhiseadus võimaldab küll Riigikogul palgaseadust muuta üksnes järgmise koosseisu jaoks, ent olukord vajab muutmist. Seda enam, et ka praeguse seaduse järgi on seda võimalik teha kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Kriisieelse keskmise palga indekseerimisega seotud palgatõus on praegusel ajal eriti kohatu. EKRE saadikud otsustasid palgalisa annetada kriisimeetmete jaoks ning ühtlasi toetada seaduse kiiret muutmist, et vältida ebaõiglast olukorda.
Eriolukorra kaudu saame õppida tulevasteks kriisideks, sest sellist elanikkonnakaitse õppust poleks tavalisel ajal võimaldatud. Loodan, et elanikkonnakaitse, mille eelkäijat nimetati tsiviilkaitseks, saab uue hingamise ning riigil ja rahval tekib suur valmisolek varusid soetada. Õppida saame seda, et rahuaegne elukorraldus kaob nagu miraaž, kui langeme ohtliku epideemia ohvriks, satume välismaalt provotseeritud rahutuste kaudu erakorralisse seisukorda või sõjalisse kriisi. Karantiiniaeg toob kaasa digirevolutsiooni uue laine – kaugtöö plahvatusliku kasvu, e-muuseumid ja veebikoolid. Aianduse ja maaelu populaarsus teevad suure hüppe. Maakodu omamine annab rohkem sõltumatust nii majanduskriiside kui muude hädade vastu.
Lääne-Virumaal on õnnestunud epideemia kontrolli all hoida. Sellele on kaasa aidanud inimeste rahulikkus, mõistvus ning eesliinitöötajate pingutused. Mida teadlikumad oleme, seda kiiremini pääseme eriolukorra kütkeist.
Anti Poolamets
Riigikogu liige (EKRE), ajaloolane, jurist