30.05.2024
Anti Poolamets.
Neljapäeval toimus Riigikogus rahanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas riigina mitte elada võlgu?” arutelu, millel võttis sõna ka EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets.
“Hea Eesti avalikkus! Ma ei saa teisiti, kui alustada võrdlustega, sest me ei jälgi komakohti, vaid me jälgime väga tähelepanuväärseid numbreid. Tuletan meelde, et otsused, mis tehti Jüri Ratase valitsuse ajal majanduse elavdamiseks, maksude langetamiseks ja majanduse stimuleerimiseks, tõid meile Euroopa kõige parema majanduskasvu ja kõige kiirema taastumise äärmiselt keerukast COVID-i kriisist.
Aga mis juhtus edasi? Me pärandasime Kaja Kallasele 8%-lise majanduskasvu. Kallase valitsuse sümboliks on saanud kõige kallinemine ning Euroopa kõige sügavam majanduslangus, ekspordi dramaatiline allakäik. Eksport, mille üle me nii uhked olime, –20 langust. Rohepöörde esimesteks viljadeks olidki seninägematud energiahinnad, mis ruineeris ka meie eksporti.
Paraku tahavad kroonuanalüütikud seda maha vaikida. Eesti Pank üha imestab, et tema prognoosid lähevad aia taha. Ennustasime ju majanduskasvu, aga ei midagi. Mina ei imesta, sest rohepööret tõlgendavad nad valitsuse kiiluvees meie suure võimalusena. Pilvepiiril räägitakse, kui kohutav on see, et Eesti toodab ise oma elektrit.
Mind paneb imestama ka väga tasakaaluka akadeemiku Urmas Varblase muretus elektri hinna tõusu teemal põhjendusega, et mujal olevat ju veel kallim. Head professorid ja analüütikud, ärgake üles ja hakake rääkima sellest, kuidas Kaja Kallase kõrgelt reklaamitud rohepööre, mida ta nimetab sama pöördeliseks otsuseks kui 18. sajandi tööstusrevolutsiooni, on tegelikult majanduse, nii Eesti kui Euroopa majanduse lihtlabane lammutamine paraku nõukoguliku matriitsi järgi liikudes moodsasse käsumajandusse, moodsasse plaanimajandusse.
Jah, see pööre on pöördeline, aga hoopis selles mõttes: majanduslik võimsus, mis on kolme sajandiga üles ehitatud, lammutatakse kõigi silme all laiali. Saksa võimas tööstuslik vedur on aurust tühjaks saamas. Toimub lääneriikide deindustrialiseerimine, mitte mingi kolmas tööstusrevolutsioon. Ja härrad akadeemikud vaikivad, räägite ainult püksirihma pingutamist.
Kas te ei näe, et plaanimajandus ja Nõukogude trikid on jälle tagasi toodud? Mina soovitan kuulata Arvi Hamburgi, teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimeest, kes on hoiatanud praeguse energiasüsteemi lammutamise eest. Igal juhul, kui Kallas ütles, et need, kes ei pea silmas keskkonnahoidlikkust, tegelikult kukuvad konkurentsist välja, tema juttu tõlkides: järgige uut plaanimajandust, järgige repressiivset energeetikat, muidu teid lihtsalt hävitatakse.
See häving on näha meie ekspordi languses. Meie suurepärane puidutööstus paneb uksi kinni, mäletate. Mööblitööstus, üksteise järel. Ida-Viru ja Lääne-Viru suurtööstused panevad uksi kinni. Meie …… lammutatakse kõigi silme all laiali ja visatakse 300 miljonit niinimetatud õiglase ülemineku fondi poolt, mis on erakordselt ebaõiglane üleminek. Kunda tsemenditehas, juba tsaariajast Eesti tööstuse lipulaev, paneb uksed kinni. Millega ta maju ehitate? Kas selle CO2-ga, mida siin hoones rohkelt eritatakse?
Elektri hinnast rohkem kui pool on CO2 kvoot, mis on tegelikult maks. Euroopa Liit ei tohi liikmesriikide maksuõigusesse sekkuda. Aga näete, kehtestab supermaksu! Ja meie teadlased on rahul. Peabki nii tegema, supermaks mütoloogilise inimtekkelise kliima soojenemise eest, mis mõjutab meie kõiki sõidukeid, lennukeid, laevu, kogu elu. Aga põhiseaduse kaitsjaid sellise supermaksu vastu on Eestis vähe. Ainult rahvuskonservatiivid ütlevad, et Eesti Vabariigilt ei tohi rohkem võimu käest ära võtta.
Ratase valitsuse ajal andis maksupoliitika kiire tulemuse. Kaja Kallase valitsus võiks tuletada meelde, mida Reformierakond rääkis 2000-ndate alguses. Õppige iseenda käest, meie tuletame teile seda meelde. Alla toodi alkoholiaktsiis, diisli-, gaasi-, elektriaktsiis. Tagajärg: Euroopa suurim hindade langus. Ettevõtetele koroonaolukorras tekkis hingamisruumi, piirikaubandus lõppes.
Aga see edu mängiti välkkiirelt maha oma ideoloogilise mütoloogia tõttu. Milline prognoos on 2024. aastaks? SEB: Eesti majandus ei ela ega sure. IMF ütleb, et Eesti on terves Euroopas ainuke riik, kellele ennustatakse majanduslangust. Vanasti ikkagi leidsime, et majanduskasv täidab eelarvet, praegu ainult püksirihma pingutamine.
Kreeka näitega hirmutamine, kelle võlakoormus on 180% SKP-st, ei ole adekvaatne, küll aga ma mõistan seda, kui Urmas Varblane teeb seda võrreldavaga, Skandinaaviaga. See on põhjendatud. Nii et Annely Akkermann, kes te mainisite ka, et on kolmas võimalus kasvatada majandust. No kasvatame siis! Aga ma ei taha kuulda, et meie suur tulevik on lõputu püksirihma pingutamine ja kusagil kolme-, nelja-, viisaastaku pärast läheb elu paremaks.
Küll peame me mõtlema oma kaitsetööstuse arengule. Küll peame me mõtlema riigikaitsele. Selleks ju hoitaksegi ka laenukoormust mõistlikul tasemel, et kriiside korral oleks meil puhvreid, et meie riigikaitse arenguks tuleks laenu võtta, aga eriti arendada riigikaitsetööstust, mis oleks meie järgmise kümnendi Nokia, mis tooks meile töökohti ja kindlustaks ka meie turvatunnet. Aitäh!”
Allikas: Riigikogu stenogrammid