Eesti peaks tegema oma valikud ise ning käituma riigina, mitte alandama end ja hakkama oma rahvast kimbutama käputäie LGBT aktivistide või poliitkorrektsust peale suruvate ametnike nõudel, kirjutab Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.
„Eesti probleem selliste sõnade, nagu „neeger”, keelamine, seondub vaimse iseseisvuse probleemiga. Jääb mulje nagu eestlased ei olekski kultuurrahvas, kes on olnud juba 19. sajandi lõpul Euroopa kõrgeima kirjaoskusega rahvaste hulgas, vaid koloniaalpiirkond, mis jälgib ülima hoolega, mida koloniaalisandad teevad,“ lisas ta.
Poolamets: „Veel tuttavam näide on okupatsiooniaeg, kui oli alati leida pugejalikke tegelasi, kes püüdsid innukalt kompartei kampaaniad peale suruda. Samal ajal suhtus isegi suur osa partei liikmeid sellesse irooniaga.“
„Sõna „neeger“ mahasurumine on pärit USA „poliitilise korrektsuse“ kontseptsioonist, mis on sõnade valimise osas orwellilikult nõudlik. Mõnes kohas püütakse feministide nõudel ära keelata isegi keelele omaseid soolisi sõnu. Lätlased ilmutasid rahvuslikku uhkust ja andsid sõna „neeger“ suhtes seisukoha andmisega mõista, et nad ei aktsepteeri, kui väljastpoolt hakatakse paika panema lätlaste ajalooliselt kujunenud sõnavara,“ kirjutas Poolamets. „Nii peaks ka Eesti käituma õhinapõhiste poliittrendide suhtes. Suure osa elanike foobideks ja rassistideks sildistamine on võtnud epideemilised mõõtmed ning meenutab nõukogude aegset kurikuulsat „fašisti“ silti, millega tähistati kõiki, kes võimudele ei meeldinud.“