Anti Poolamets: toetame ühist võitlust rahapesu vastu, kuid mitte lahendust “rohkem võimu Euroopa Liidule”

Neljapäeval oli Riigikogus ärakuulamisel Finantsinspektsiooni 2019. aasta aruanne, mille järel võttis EKRE fraktsiooni poolt sõna saadik Anti Poolamets.

„Ajakirjanik Edward Lucas on öelnud, et demokraatia ja õigusriik paistavad olevat kindlad seni, kuni tuleb mängu ahnus.

Ka Danske Bank oli mainekas pank, Taani ja Eesti olid hea mainega riigid. Hoiatusi selle kohta, et rahavood on küsitavad, tehti ohtralt, kuid keegi ei võtnud neid kuulda.

„Baltimaad pingutasid 1990. aastatel kõvasti, et vabaneda „metsiku ida“ mainest. Rahapesu tõttu sai tugevalt kahjustada Eesti raskesti kättevõidetud maine moodsa Euroopa majandusena. Välismaalased küsisid, kas Eesti õitsengu fassaad rajaneb hiigelsuure kasiino kasumil,” ütles Edward Lucas. Ta arvas koguni, et kohalikud pangad on riiklikule julgeolekule palju suurem oht kui vaenlase tankid.

Eesti tänane valitsus tegeleb rahapesuvastase võitlusega sisulisemalt ja jõulisemalt kui ükski varasem valitsus.

Valitsus on juba suurendanud rahapesu tõkestamisega tegelevate asutuste rahastust ja täiendanud seadusi. Muu hulgas karmistati karistusi. Trahvisumma sõltub nüüd konkreetse rikkumise asjaoludest ja arvestab rikkuja majanduslikku olukorda, mis tähendab ka mõjusamat karistust. Senisest kõrgemat trahvi saab määrata ka ettevõtete juhtidele ja töötajatele.

Rahapesu andmebüroo rahandusministeeriumi haldusalasse toomise peamiseks eesmärgiks on koondada valdkonna poliitika kujundamine ja praktiline rakendamine ühte kohta. Riigile on oluline, et rahapesu andmebüroo oleks tugev partner Eesti finantssektorile. Iseseisva asutusena rahandusministeeriumi haldusalas, tihedas koostöös maksu- ja tolliameti ning finantsinspektsiooniga, peaks rahapesu tõkestamine ja ennetamine tulevikus olema tõhusam.

Valitsus toetab ka tervet hulka ettepanekuid, mis on välja käidud euroliidu riikide vahel rahapesuvastase infovahetuse ja koostöö parandamiseks. Samas, Brüsseli lahendus igale probleemile on “rohkem võimu Euroopa Liidule”.

See tähendab, et rahapesuvastase võitluse egiidi all soovitakse luua uus euroagentuur ning võtta liikmesriikidest selle kätte tervet hulka otsustusõigust, regulatsiooni kehtestamise võimu ja aruandluse kohustust. Seda me ei toeta. Elu on näidanud, et otsustamise ja regulatsiooni ära andmine kõrgemale ja kaugemale ei ole sugugi parim viis lahendada probleeme.

Seega, Brüsseli poolt välja käidud rahapesuvastase võitluse tõhustamise plaanile oleme vastu ainult ühes aspektis ja see on küsimus suveräänsusest ning subsidiaarsusest.

Rahandusminister Martin Helme ütles: „Pean vajalikuks välja selgitada lähiminevikus rahapesuga seotud isikud, neid karistada ning nõuda neilt Eest majandusele ja riigi mainele tekitatud kahju hüvitamist. Selleks, et tulevikus enam mitte eksida, on vaja minevikus toimunust õppida. Aga ma ei kavatse leppida olukorraga, kus Eestile on tekitatud korvamatut kahju, massiliselt suletakse Eestis tegutsevate, Eesti inimestele tööd andvate ja Eesti riigile makse maksvate ettevõtete pangakontosid ning blokeeritakse tavainimeste pisimakseid, kuid aastaid aset leidnud massilise rahapesu eest justkui mitte keegi ei vastuta. Soovin, et viidaks läbi sisejuurdlus kõikides valdkonna eest vastutavates ametkondades.“

Rahapesu uurimisel on oluline üles leida mitte üksnes käsutäitjad, vaid vastutama peavad ka kuriteo organisaatorid. Tellerite süüdimõistmine ei vii meid eesmärgile. Ent organisaatorite süüdimõistmine on väga keeruline, sealhulgas kuritegude aegumise tõttu.

Kui pangajuhtide teadmisel, organiseerimisel või lihtsalt kuritahtliku hooletuse tõttu toimus gigantne rahapesu, siis lootsid nad saada ülikasumeid, ent nüüd, kui on vaja teha tõsiseid järeldusi, siis imiteeritakse rahapesuvastast võitlust, ehitatakse Potjomkini küla ja kiusatakse pigem mõnd väikeettevõtjat.

Rahapesu toimumisel oli võtmetähtsus paljukiidetud Rootsi pankadel, kes kohtlesid Eestit nagu kolooniat. Ma ei tea, kas ekspeaminister Göran Perssoni kaasamine nende läbikukkumiste silumiseks olukorda parandas. See globaalse mastaabiga rahapesu, mis Eestit läbis, meenutab kahekümnendatel aastatel läbi Eesti pankade toimunud bolševike verise kulla pesemist, milles osalesid innukalt pankade juhtkonnad ja nende kaudu ka poliitiline eliit.

Üheks näiteks on pankrotistunud Harju pank, mille juhtkonnas istusid ka tookordsed võtmepoliitikud. Loodan, et praegusel rahapesul ei saa olema sama kaugeleulatuvaid tagajärgi, kui 20ndate aastate rahapesul, mis viis pankade varisemiseni ja mõjutas poliitikat veel 30ndatel ja hilisematelgi aastatel.“