Esmaspäeval oli Riigikogus arupärimine meretuuleparkide kohta, mille järel sõna võtnud EKRE saadik Anti Poolamets esitas rahvuskonservatiivide nägemuse sellest probleemiks muutuvast arengust.
Anti Poolamets: “Ajaloolasena tekivad mul jälle mõningad mõtterännakud. Seekord ma jõudsin aastasse 1980 – siis, kui praeguse multiministeeriumi koha peal oli plaanikomitee seltskond toimetamas. Utoopiad olid ka sarnased, et ületame viisaastakuplaaniga nii palju, ületame veel kord, ületame kümnekordselt. Igal juhul kõik logises igast otsast, kuigi kõlavaid hüüatusi olid kõik ajalehed täis.
Ka see riiklik sekkumine kõiges hakkab tagasi tulema. Palju meil on valdkondi, mida subsideeritakse? Põllumajandus on niikuinii üks subsiidiumitega seotud tegevus. Ja nüüd te ehitate uue valdkonna, mis on otsast lõpuni subsiidiumiäri – plaanikomitee 1980. Olümpiarõngad võite ka lisada. Miks? Miks te lähete plaanikomitee peale tagasi?
Ma ei tea, kas see on Siim Kallase vaim, kes oli Nõukogude pankur ja töötas hoiukassas ja juba seal hakkasid rahad ära kaduma. Ja siis kadus 10 miljonit ära ja siis kadus jälle ära ja muudkui kadusid rahad. Ja siiamaani kaovad rahad. Niipea, kui te tulete võimule, hakkavad rahad ära kaduma. 2,6–2,8 miljardit, ennäe, hakkavad rahva taskust ära kaduma. See on nagu mingisugune mustkunstniku trikk, kuidas me rahast ilma jääme.
Ja ma ei saa aru, mis rändtsirkusega te tegelete. Te käite inimestele kaela määrimas mööda Eestit mingisugust, nagu ma ütlesin, Nõukogude plaanikomitee 1980. Need inimesed ei oma seal mingit võimu. Need on targad inimesed, kes küsivad küsimusi. Ma olen nendega kohtunud, kes on ise tuulepargi piirkonnas elanud, ja neil on küsimused tekkinud.
Teil on palju võimu. Te võite nad turvameestega uksest välja visata, kuid neil on mure, mida nad väljendavad, ja kodanike mure, kogukondade mure. Aga te ülbitsete muidugi nendega. Rändtsirkus, rändtsirkus. Ise teete rändtsirkust ja pressite rahvalt välja 2,8 miljardit. Vaat see on rändtsirkus! Kostüümid on puudu ainult, aga tsirkus on kohal ja käib ja käib mööda kogukondi. Ja siis ähvardab neid.
Teie enda minister Keldo ütles, et kui te nüüd sõna ei kuula, kui te kohe tuuleparke ehitama ei hakka, me ei anna üldse kogukondadele õigust. Ennäe, järelikult on demokraatia ühesuunaline. Nii kaua, kui seda protseduuri jälgitakse ja torusse lükatakse kõik, kehtib demokraatia, kui torust kõrvale astutakse, korraks enam ei kehti. Me lükkame teid torusse, on minister Keldo loosung.
Nii et me näeme küll, me teame, milline see moodne demokraatia on. Nojah, ja siis on teil seda rahakest väga palju. Toetustega, 50-megavatise võimsusega meretuulepark aasta tootmisega 2 teravatt-tundi, umbes 750 megavati ulatuses maismaatuuleparki, samuti aastase kogutoodanguga 2 teravatt-tundi. No on ikka ulme. Nõukogude viisaastakuplaanid tulevad tagasi.
Te ei küsi ka, kas selles subsiidiumimajanduses üldse mingit loogikat on. Kogu majandus ei saa olla üks subsiidiumite keerutamine, meil on seda juba kurguni. Kust see raha tuleb? See meenutab mulle mingisugust kavalat sõrmkübaramängu siin. See meenutab mulle püramiidskeemi.
Ehk siis keerutatakse maksumaksja raha ja lõpuks saadakse Euroopa kõige kallim elekter. Kogu see projekt on ilma toetusteta elujõuetu. Isegi kui te saate pool jaama valmis ja tulevane EKRE valitsus võtab subsiidiumid ära, siis need tüükad jäävad alles igale poole.
Kas ma saadan arve teile? Miljon võtab ühe tüüka mahavõtmine. Ja te teate väga hästi, teil on hea nina tuule suuna osas. USA-s lõpetati rohepööre tegelikult ära. Kui maailma suurim tööstusriik väljub kliimaleppest, siis on kõik. See on ajalugu. Ja teie lähete ka ajalukku, kui te aru ei saa, et tegelikult on rohepööre juba ajalugu. Veel murtakse siin sõrmi mõned aastad, tehakse veel 20–30 kliimaalgatust, kui see kõik visinaga kokku kukub.
Ja mina saadan teile vähemalt sellise rahvaarve, et makske. Makske! See on meie kodanike arvamus, et makske nende tuugenite mahavõtmise eest. Need seisavad vahel, seal Ida-Virumaal üks tuugen põles ära ja see vist seisab siiamaani. Ühe kraana tõstehind oli 80 000 eurot, ütles, et mingi jupp alla võtta. Kallis lõbu. See läheb igale omavalitsusele, teie nende ulmemaastike likvideerimine läheb maksma miljoneid ja nii lähevadki omavalitsused pankrotti.
Jah. Subsiidiumid. Ja teate, ma mainisin oma küsimuses, et tegelikult sellist kurioosumit pole ammu nähtud. Vaatasin siia tulles üle nende Saare Windi ehk Euroopa ühe suurima tuulepargi omanike ringi. Sinna kuuluvad tõesti, nagu ma ütlesin, OÜ Gottlieb, teenis 2023 müügi tuluna 7200 eurot. Vägev ära küll. Vägev äri! Igaüks võib vaadata.
Siis vaatame, Emajõe ääres üks ühe mehe firma, seal oli ka tore aadress. Kohe näha, et ühe mehe firma. Ja siis tema hind oli, tema maksutulu oli tõepoolest, ma kohe vaatan … Jah, samas kaliibris, 1500–1600 eurot aastas. OÜ Kirsimäe. Muljet avaldav!
Need ei ole isegi … Need on riiulifirmakesed, kellele kavatsetakse seda kõike kantida sõna otseses mõttes. Mis usaldus saab olla riiulifirma suhtes? Ma ei tea. Milleks siis igasuguseid riigihankeid ja asjad, kui suvaline firma Emajõe äärest, kes teenib mõni tuhat eurot aastas, võib kandideerida kümnetele ja sadadele miljarditele subsiidiumitele.
Aga kokku võttes, teate, kõik see meenutab seda, mis juhtus 1999. NRG Energy, Eesti elektrijaama ärastamise projekt, kus ka välismaalt pressiti ja pressiti, sest Strobe Talbott, USA asevälisminister käis ja rääkis, et te ei saa NATO-sse, te ei saa NATO-sse, kui te elektrijaamu saia raha eest ära ei anna. No ei olnud nii! Rahvaliidu algatusel koguti 163 000 allkirja ja suure värisemisega loobuti sellest. Vaat see oli rahvaalgatus! Ja nüüd tõuseb rahvas üles ja vilistab selle ulmelise viisaastakuplaani välja.”