03.06.2025
Anti Poolamets räägib rahvale tuulikuohust.
Esmaspäeval vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme, Rene Koka ja Rain Epleri esitatud arupärimine tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis. Lõppkõnes juhtis EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets muuhulgas tähelepanu sellele, et tuulikud tekitavad riigikaitsele suuri probleeme.
Anti Poolamets: “Toon ühe näite, praktilise näite, mille on postitanud korduvalt selline kodanik nagu Toomas Toimeta, kes elab ise Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses. Ja ta ise on ka akustik, kõva akustikaga tegeleja, muusik, kellel on endal vägagi head mõõtmisseadmed. Ta on teinud päris head ja sisukat kriitikat praeguste mõõtmistulemuste kohta.
Toon ainult ühe näite. Tsiteerin, Toomas Toimeta: “Väga paljud inimesed, kes elavad Saarde või Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses (läheduses pean silmas 10+ km) räägivad mingist müstilisest “lendava lennuki mürast”. Lennuk, mis lendab ja lendab ja jääbki lendama.
Esimest korda kuulsin seda kusagil möödunud aasta sügisel, kui käisin spetsiaalselt Tootsi lähedal seda kuulamas. [—]
Täpselt sama heli kuulen ka oma koduhoovis ca 6km Tootsi tuulepargist, kui tuul on tuulepargi poolt meie maja suunas. Olen seda korduvalt salvestanud nii videokaamera kui ka Zoomi audiosalvestiga.”
Omaette teema, nagu ta ütleb, on see, kuidas Baltikumi suurima tuulepargi müra mõõdeti. Näiteks Kajaja Acousticsi juhatuse liige Marko Ründva selgitas, et seepärast ei saagi väga kõva tuulega müramõõdistusi teha, sest puulehtede kohin varjab tuulikute heli. Selle kohta ütleb Toomas Toimeta: “[…] see kuuldav müra käib üle igasuguse puulehtede kohina ja nagu minu isiklik kogemus näitab, siis isegi üle kõrval töötavad diiselmootoriga bussi heli!”
Nii et väga hea küsimus: mida see ettevõte siis üldse mõõtis? Ja see tema analüüs on pikem, kuidas valitakse referentspunktid, mis on väga kummalised, ja samal ajal ei mõõdeta summeeritud tuulikute heli. Tootsi tuulepargis on 38 tuugenit ja kõik tekitavad kuuldavat müra.
Panen teile südamele, et need uuringud oleksid päris professionaalsed ja arvestaksid kriitikaga, sest kriitikud võivad olla meie kõige paremad õpetajad.
Nüüd Kaitseväe juurde. Tsiteerin uuesti nagu oma küsimuses.
Seesama detsembrikuine ERR-i küsimuste esitamine seoses Kaitseväe probleemidega tuule- ja päikeseparkide osas, mis segavad julgeoleku tagamiseks üliolulise signaalluure tööd. Välja pakutud leevendusmeetmed täielikult ei aita. Teadlaste hinnangul võiks abi olla ühtsetest raadiomüra kriteeriumidest.
Vaadake, need kriteeriumid ei ole sugugi olemas, need tuleb alles korralikult välja töötada, sest tuulikud on täiesti spetsiifiline müraallikas. Päikesepargid tekitavad samuti raadioluurele suuri probleeme. Ehk vaadake, sellest ei piisa, et kusagile on joon tõmmatud ida suunal. Tegelikult on üks tohutu elektromagneetiline kaos, mürahäire, mida tekitavad tuulikud kogu Eestis. Me ei näe lihtsalt. Me ei näe, see on nagu see on kott pähe. Lühidalt öeldes, see on nagu kott pähe meie raadioluurele.
Ja muide, üks asjatundja ütles selle kohta väga lihtsalt: kui peaks olema sõjaseisukord, siis esimese asjana tuleks õhku lasta tuulikud, sest me ei näe mitte midagi tänu raadiomürale, millele lisandub veel vastase raadiomüra tekitamine.
Nii et see kaos, mida te praegu riigikaitsele tekitate, on mõõtmatu, kõige sõna otsesemas mõttes mõõtmatu, sest sellised mõõtmised peaksid kestma, kuid ja kuid ja kuid professionaalsete kõrgprofessionaalide poolt, keda meil ei olegi praegu, selliste suurte uuringute jaoks me peaksime need välismaalt sisse ostma. Ja alles siis võib-olla te avastate, et tornid, mida te püsti panite, laastavadki meie Kaitseväe silmad ja kõrvad.
Või siis võtame meie relvade täpsuse. Kui me paneme püsti meretuulepargid, siis vastase allveelaevad võivad seal lihtsalt tukkuda ja me ei näe neid, sest tuulikud tekitavad nii tohutut mürasignatuuri. Me ei saa vastase laevadele pihta sellepärast, et seal on tohutu raadiomüra. GPS ei tööta ka senisel moel. Häired tekivad muu hulgas laeva navigatsioonis, tavaliste tsiviillaevade navigatsioonis. Ehk olukord on väga-väga keeruline.
Kumb on siis tähtsam, kas juhuelekter, dotatsioonid või riigikaitse? Tsiteerin kolonel Kiviselga, kes ütles, et kompensatsioonimeetmed sajaprotsendiliselt ei asenda seda kadu, mis päikese- ja tuuleparkide mõjul tekib. “Paraku ma pean tunnistama, et viimase, näiteks 10 aasta jooksul, on olukord läinud meie jaoks halvemaks, sest nii-öelda tavapärane mürafoon on ka juba olemas, mis tuleneb linnadest, suurtest elektrijaamadest, ülekandeliinidest, kõrgepingeliinidest.”
Mõelge, kui tavaline ülekandeliin annab müra raadioluure jaoks või tavalise raadiosaatja jaoks, siis need tohutud tuugenid, 300-meetrised tuugenid tekitavad täieliku kaose. Me ei näe. Rootslased on asunud otsustavalt oma rannikul tuuleparkide ehitamist piirama, sest neil on silmad ära võetud.
Aga meile räägitakse muinasjuttu, et viskame vette ühe poi ja küll tema meile näitab, kus vastane on. Tõstame sinna ühe laevukese, mis vaatab, kuidas tegelikult on. Sellest ei piisa. Sellise asja jaoks peaks ehitama üles hiiglasliku kalli süsteemi, mis hoiaks meie piiridel Kaitseväe silmad lahti. Ja iga tuulepargi jaoks eraldi tuleks töötada välja see uuring ja metoodika.”