Anti Poolamets: “Valitsusel ei ole tegelikku mandaati praeguste radikaalsete otsuste tegemiseks”

Koalitsioonierakondade populaarsus on avaliku arvamuse küsitluste järgi langenud alla 15 protsendi. Postimehe arvamustoimetus küsis selle taustal, kas Eesti vajab erakorralisi valimisi.

Anti Poolamets: “Kui vaadata välismaist riigiõiguslikku praktikat, siis juhul, kui põhiseaduses oleks erakorraliste valimiste võimalus paremini sätestatud, oleks need ilmselt juba toimunud. Viimane näide on Saksamaalt, millega püüti lahendada patiseisu.

Kui tänaseks kümneprotsendilise toetusega juhtparteil on Riigikogus 39 kohta, siis lahknevus valijate tahte ja saadikute arvu vahel on seninägematult suureks paisunud. See tähendab ühtlasi, et valitsusel ei ole tegelikku mandaati praeguste radikaalsete otsuste tegemiseks.

Jüri Adams on tunnistanud, et põhiseaduses jäi erakorraliste valimiste teema põhjalikult läbi mõtlemata, mistõttu ei ole neid Eesti praktikas kunagi ette tulnud. See julgustab veelgi neid erakondi, kes on Riigikogu valimisi püüdnud võita sohki tehes, parteikontorisse pungil kilekotte tassides, poliitiliste konkurentide suhtes hetk enne valimisi jahmatavaid valeuudiseid levitades või otsesõnu valijatele näkku valetades, samal viisil võimu haarama, sest erakorraliste valimiste võimaluse sisuline puudumine ei karista neid erakondi valede või saamatu valitsemise eest.

Seetõttu oleks aeg erakorraliste valimiste teema uuesti põhiseaduse tasemel läbi kaaluda. Praeguse põhiseaduse paragrahvi 89 järgi erakorraliste valimiste korraldamine on ebatõenäoline, sest pärast Eesti 200 kokkuvarisemist on Reformierakonnal võimalik uuesti käepikenduseks võtta sotsiaaldemokraadid või tuua mängu Isamaa. Tõenäoliselt nii lähebki.”