29.12.2022
Ants Frosch
Riigivõimu teerullitaktika Kagu-Eesti militariseerimisel võib lõppeda rahva usalduse kaotamisega oma riigi vastu. Kui ei usaldata oma riiki, kaob ka vastupanuvõime ja kaitsetahe, kirjutab endine diplomaat ja Eesti välisluure rajaja Ants Frosch.
Oleme olukorras, kus meie naabruses käib barbaarne vallutussõda, mis ei näita vaibumise märke. Sammud, mida Eesti on kaitsevõime suurendamisel – hilinemisega, aga siiski – astumas, kinnitavad julgeolekuolukorra tõsidust. Kaitsekulutuste määr SKTst ligi 3%, uued relvasüsteemid, kaitseväe koosseisu suurendamine, täiendava harjutusala rajamine – see kõik on paratamatus, mille eest ei paista pääsu olevat. Nagu ka liitlaste suurenevast kohalolekust. Kuidas riigikaitsele vajalikke samme astutakse, omab erilist tähendust aga siis, kui kaitsevõime nimel ettevõetu meie igapäevast elukorraldust ja ühiskonna meelsust mõjutama hakkavad.
Võrumaa militariseerimine
Nursipalu polügooni n-ö laiendamine on valitsuse poolt käibele lastud teadlikult ebakorrektne olukorra kirjeldus. Senisest kordades suurema militaarobjekti rajamine Võrumaale loob täiesti uue olukorra. Rääkida laiendamisest on puru silma ajamine. Tegu on Nursipalu suurpolügooniga ehk keskpolügooniga nr 2. Siin läheb kvantiteet üle kvaliteediks. Koos ruutkilomeetrite mitmekordse lisandumisega muutub põhjalikult ka sisu. Ja mitte ainult mitmekordselt valjemates paukudes või, nagu hillitsetult on tavaks öelda, mürahäiringus. Oleme tunnistajaks mitte ainult Võrumaa militariseerimisele, vaid kogu Kagu-Eestit mõjutavale arengule.
Kas see hakkab mõjutama ka kogu Eestit, sõltub lahendusest, mis leitakse neile inimestele, kes on harjutusvälja „laiendamisest” nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud. Kohaliku rahva igapäevase elukorralduse hävitamine ei tohi olla ohvriand kaitsevõime tagamise altarile. Võtmeküsimuseks on õiglane hüvitis. Kodu, elukeskkonna ja toetava külarahva kaotust ei saa mõõta Exceli tabeli ja 20% lisamisega kinnisvara turuhinnale. Kõige hullem, mis võib juhtuda, on usalduse kadumine. Kui inimesed ei usalda oma riiki, kaob ka vastupanuvõime. Kaob kaitsetahe. Valitakse hääletu alistumine, põgenemine siseeksiili ja käegalöömine, kaasneda võivad alkoholism ning moraalne allkäik. Võimalus lahkuda riigist on olnud Eestis kodanike enesesäilitamise vahendiks korduvalt; viimati lahkusid kümned tuhanded masu ajal. Mis saab nii aga riigist ja rahvast?
Kodanike õigus vastupanule
Võimu kaaperdamine siseanastaja poolt ja vahetu sõjaline agressioon on omavahel seotud, kinnitab ajalugu. Ka Eesti ajalugu. Praegu on küsimus selles, kui lähedal oleme me Pätsi nn vaikiva ajastu ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni paralleeli tekkimisele tänasel päeval.
Sõjalise agressiooni puhul hakkab Eesti Kaitsevägi ja Eesti Vabariik vastu. Teadaolevalt pole keegi tühistanud kindral Aleksander Einselni 1993. aastal antud käskkirja nr.1: igal juhul tuleb hakata vastu. Lootus edule on seotud liitlaste kiire sõjalise abi ja NATO artikkel 5 käivitamise võimalusega. Oma kaitseväe võimelünkade ületamine lähiajal on eriti tähtis, et tagada koostoimes liitlastega piisav heidutus Venemaa suunal. Laiemas arutelus on seni tähelepanu alt kõrvale jäänud vastupanuvõitlus kui kodanike vaba valik. Surve ja agressiooniga vastakuti seisval inimesel on põhimõtteliselt kaks valikut: kas hakata vastu või põgeneda.
Relvastatud vastupanu näiteid pole vaja kaugelt otsida. Eesti rahva vastupanu sümboliks said metsavennad. Legendaarse Alfred Käärmanni (1922-2010) ellujäämisõpetuse „Metsavenna käsiraamat” praktilised soovitused võeti kasutusele juba Kaitseväe Lahingukooli loojate poolt ning need on aidanud täiendada mitmete Eesti liitlaste eriüksuste ettevalmistust ja väljaõpet. See on raamat, mis peab olema igas kodus ja iga õppuri ranitsas. Teise maailmasõja aegne Vaba Prantsusmaa oli relvastatud vastupanuorganisatsioon, millel oli oluline roll natside purustamisel, kuid mis veelgi olulisem – relvastatud võitlusega päästeti Prantsuse riigi ja rahva au. Eelnev kapitulatsioon Kolmandale Reich’ile 1940. aastal oli selle tuhaks teinud.
Vastupanu eesmärgiks on tõkestada ühiskonna kontrolli alla võtmine vastase poolt. Seda nii relvastatud vastupanus agressorile kui ka vägivallatu võitluse korral. Vaenlane võib olla kas sisemine võimuanastaja või välismaine vallutaja.
Eesti poisid, tulge üle!
Nii võimukaaperdajast siseanastaja kui ka välismaise vallutaja vastu saavad kodanikud astuda just vägivallatu võitluse meetodeid kasutades. Ajaloos on ehk tuntuim näide India vabanemine Briti koloniaalvõimu alt, mille käigus lähtuti Mahatma Gandhi õpetusest. Ka Eesti laulev revolutsioon on vägivallatu võitluse näide.
Kaitseliidu väljaõppesse on põimitud Gene Sharpi vägivallatut võitlust sisaldav kodanikele toetuva kaitse kontseptsioon (inglise keeles civilian-based defence), mille kohaselt rakendatakse sisemise võimuanastamise ja välise sissetungi ärahoidmiseks ja enda kaitsmiseks kogu ühiskonna või selle võitlusvõimelise osa jõudu. Eesti puhul ei ole alust rääkida elanikkonnal põhinevast kaitsest, vastupanu lähtub esmajoones kodanikest.
Kodanikele toetuva kaitse eesmärk on takistada vaenlast ühiskonna üle kontrolli kehtestamast. See, kui lähedal ollakse tänases Eestis ühe, liberaal-ainuõige mõtteviisi pealesurumisele ja jõhkrale patroneerimisele, teeb kõhedaks. Kodanikele toetuvat kaitset saab kasutada ka vastuhakkamisel diktatuurile või muud tüüpi rõhumisele.
Kodanikele toetuv kaitse saavutab oma eesmärgid vaenlase ja tema esindajate (ametnike või sõjaväe) autoriteedi õõnestamise kaudu. Samuti tuleb igati innustada vastase ületulekut rahva poole. „Eesti poisid, tulge üle!” on sobiv sõnum rahuliku rahvakogunemise vastas seisvatele märulipolitseinikele.
Kodanikele toetuva kaitse kontseptsioon lähtub tõdemusest, et kõik riigid ja rahvad, sõltumata nende poliitilistest või majanduslikest oludest, peavad olema valmis lööma tagasi võimaliku võõrsissetungi või sisemise võimuanastamise.
Selliste relvade hulka kuuluvad meeleavaldused, streigid, boikotid ja ulatuslik koostööst keeldumine vaenlasega, kodanikuallumatus. Rahvale toetuv ja rahvast lähtuv vägivallatu kaitse vastandub üldjuhul relvastatud vastupanule (terrorism või partisanisõda), aga ka kaaperdatud riigi sunnile. Ülemäärase jõu rakendamisel võimude poolt ei pruugi see reegel pidama jääda.
Nursipalu suurpolügoon ja vastupanuvõime testimine
Kodanike vastupanuvõimet hinnates on indikatiivne, kas formeerub kodanikualgatus, mis asub võitlusse võrokeste huvide arvestamise eest seoses suurpolügooni rajamisega Nursipalu harjutusvälja asemele. Kas kagueestlastel õnnestub kogu rahva toel ühiselt võideldes tagada õiglane kompensatsioon Võru, Rõuge ja Antsla valdades hammasrataste vahele jääjatele? Või jäävad Nursipalu ja Võrumaa inimesed üksi? Kas uues, valitavas Riigikogus suudetakse ellu kutsuda vähegi arvestatav piirkondliku ebavõrdsuse tasandamisele suunatud programm, mis arvestab Kagu-Eesti erilist rolli meie piirialade ja kogu Eesti kaitsel?
Vastustest neile küsimustele võib tuletada, millise valiku teeb eestlane, kui sõda koputab uksele. Kas põgeneb või võitleb. EKRE võitleb, päästame Eesti!
Ants Frosch