15.06.2023
Ants Frosch
Eesti valitsus teeb makse tõstes vea, leiab Riigikogu liige Ants Frosch (EKRE). Frosch, kes oli aastatel 2005–2009 Eesti suursaadik Poolas, andis Riigikogu puldis mõista, et Eestil tasub eeskuju võtta Poolast, kes majanduskriisist väljumiseks 2000. aastate keskel hoopis makse langetas.
Frosch oli suursaadik Poolas samal ajal, kui seal tuli võimule konservatiivide valitsus, kes asus makse langetama. „Kompleksse maksude langetamisega päästeti mitte ainult majandus, vaid päästeti ka vaesed inimesed, on pärit Poola 2000‑ndate keskpaigast. Nimelt pääsesid konservatiivid Poolas just 2005–2006 võimule, Poola majandus oli tol ajal katastroofilises seisus. Vastuseks oli kiire ja radikaalne maksulangetus. Loomulikult tehti seda kompleksselt ja põhimõtteliselt peeti silmas kõikidel puhkudel kodumaise majanduse, kodumaise ettevõtluse ja oma Poola inimeste eelistamist,“ ütles Frosch Riigikogu kõnepuldis.
„Kui me vaatame, mis on Poolast saanud enam-vähem 20 aastaga, siis kõik need, kellel on olnud võimalik sõita Poolast läbi autoga 20 aastat tagasi või täna, näevad täiesti erinevat maailma. Poola on õitsev riik ja Poolal on kindel tulevik. Ja eeskätt tänu Poola majandusimele saame ka meie oma julgeolekus ennast palju paremini tunda, sest Poola on täiesti kindlalt Eesti kõige tugevam liitlane, peale USA‑d. Poola võimekus oma julgeolekut tagada ja piirkonna julgeolekusse panustada põhineb just sellelsamal Poola majandusimel, mis viidi läbi maksude langetamise alusel.“
Frosch ütleb, et Kagu-Eesti elanikuna on ta mures, et maksude tõstmisel on Eestile kompleksne ja kahjulik mõju.
„Eesti inimesed käivad Lätis või käisid peaasjalikult tõesti sisseoste tegemas. Aga praegu on olukord muutumas. Nimelt on mitte ainult Põhja-Läti ehk Liivimaa, vaid ka Riia majutusasutused ja lõbustusasutused oluliselt eelistatumas seisus kui Eesti omad. See, et Pärnu asemel on soomlaste ja rootslaste lemmikpaigaks kujunenud Jurmala, on osaliselt seetõttu, et Vene publik enam Lätis ei käi. See ei ole lihtsalt võimalik,“ ütles Frosch.
„Turismi‑ ja puhke‑ ja lõbustusasutuste publik nii Eestist kui ka Skandinaaviast on leidnud Lätimaa, on leidnud Jurmala, on leidnud ka Põhja-Läti Liivimaa osa. Selles mõttes on konkurents, mida meie majutusasutused juba praegu tunnevad, väga suur. Lätlased on juba praegu alustanud aktiivset reklaamikampaaniat. Ja mida on meil neile vastu panna oma sõnumites? Me saame vastu panna ainult seda ja öelda, et meil läheb asi kallimaks. Ei olegi midagi vastu panna. Ja ma ei usu, et Läti minister tuleb siin kandikul meile mingeid kingitusi tooma. Seda ei juhtu. Iga riik tegeleb ikkagi omaenda asjadega.“