Postimehes võtab sõna endine kõrge Nõukogude sõjaväelane Ants Laaneots, kes andis ise toetusallkirja Venemaaga ühinemise küsimuse tõstatamisele referendumil ja kes samal ajal süüdistab Kremli-meelsuses rahvuskonservatiivset erakonda – too aga algatas valitsuses olles nii kaitsekulude tõstmise, sõjaväestatud piirivalve loomise kui ka kaitselünkade likvideerimise rannavalve ja keskmaa õhutõrje osas.
“Kaitsekulutuse suurendamise pärast on tulnud palju võidelda. Mitte ainult Keskerakond, vaid ka EKRE ei saa sellest millegipärast aru. /…/ Sest ega Keskerakonnal ka kuhugi joosta ei ole. EKREga jooksid nad just laiali. EKRE aga käitub ka nii, et ma ei saa aru, missuguse riigi ja rahva huvides ta tegelikult töötab,” väidab Laaneots Postimehes.
Postimees kirjutab selgelt tegelikust “viiendast kolonnist”: “Valitsuskoalitsiooni plaan pidurdada riigikaitse kulude kasvu tuli ootamatult mitte ainult kaitsejõududele, vaid ka koalitsioonipoliitikutele endile. Valitsuses kinnitatud riigieelarve strateegias (RES) nähakse ette selle 60,4 miljoni euro suurust vähendamist, millest peaaegu veerand, 14,3 miljonit eurot võetakse maha kaitseministeeriumi eelarvest.”
Laaneots ei näe ega kuule, et tema enda erakonna peaminister Kaja Kallas ütles just kolmapäeval Riigikogus: “Kaitse-eelarves otsitakse samamoodi kokkuhoiukohti. Kui meil on nii palju raha, kui meil on, siis me saame selle raha eest teha neid asju, mida me selle raha eest teha saame.”
Tegu on otsese ülestunnistusega, et kaitse-eelarvet hakatakse kärpima just valitsuse initsiatiivil. See, et numbrid pisut kerkivad ja kahe protsendi nõudest kinni peetakse, ei tähenda kaitsevõime tõusu – see tähendab, et elatakse kokkuhoirežiimil ning väga olulised lüngad Eesti kaitsevõimes jäävad täitmata, seda tänu Reformierakonna kärpeplaanidele.
Mitte mingi abstraktne “viies kolonn” ei vähenda kaitsekulutusi, vaid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon – ja kõik süüdistused EKRE või veel kellegi pihta, on pelk eneseõigustus ja süü teistele lükkamine. Viies kolonn istub Stenbocki majas ja teistes ministeeriumides – muidugi on kusagil veel üks samasugune “surematu polk”.
Just poliitoravate tasakaalus eelarve fetiš ongi see, miks taaselustati kärpepoliitika, mis lööb valusasti ka Eesti kaitsevõime pihta. EKRE otsis valitsuses olles igasuguseid võimalusi riigikaitse tõhustamiseks, aga need nulliti Reformierakonna võimule pääsedes kohe ära – näiteks piirivalvele sõjalise reservi loomise.
Laaneots osutabki omaenda parteile, Kaja Kallasele ja Kalle Kaanetile: “Nüüd käivad mingid mängud, koalitsioon on kõva surve all. Meie tsiviilne pool võitleb igasuguste suurte ehitiste eest, millel ei ole puutumust riigikaitse ega julgeolekuga.”
Kui ajakirjanik vihjab, et Reformierakonna koalitsioonikaaslasel Keskerakonnal on koostööleping Ühtse Venemaaga, vastab Laaneots, et “koalitsioon on ikkagi paratamatuse sund, sest teistsugust koalitsiooni oleks olnud ka ülikeeruline kokku panna.”
Nii tunnistabki Laaneots, et “viies kolonn” on tekkinud tema allkirjast Venemaaga liitumise soovil ning Keski koostööst Kremliga.
“Järgmise aasta kaitse-eelarve peab olema üle 700 miljoni euro nagu kokku lepitud. Kaitsekulutuse suurendamise pärast on tulnud palju võidelda. Mitte ainult Keskerakond, vaid ka EKRE ei saa sellest millegipärast aru. Palume kõigil kaitse-eelarve planeeritud kasvu toetada,” ütleb Laaneots.
Lahti selgitatult tähendab see seda, et PortoRollo valitsus kärpis kõvasti järgnevate aastate kaitse-eelarve kulutusi ja kui teised erakonnad tulid ütlema, et nii ei lähe, seda ei tohi teha, süüdistab Laaneots neid selles, et ei taheta toetada Reformierakonna poolt kärbitud eelarvet.
Kaitsevõimekuse tõus või langus sõltub praegu täiesti Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusest, nemad aga võtsid suuna langetamisele – see ongi Kremli “viies kolonn”!