27.04.2019
Ruuporid on valmis – kohe hakkab neist kõlama, kuidas uus valitsus ajakirjandusvabadust piirab! Pilt on illustratiivne.
Kas Eesti poliitilistel rinnetel formeeritakse vägesid ümber? Viimaste päevade sündmused meediamaastikul lubavad oletada, et uue valitsuse tööleasumise ajaks algatakse uus suurpealetung tema vastu ja seda ajakirjandusvabaduse lipu all.
Justkui täiesti seosetult ja juhuslikult lahkusid kaks meediahüääni – Vilja Kiisler ja Ahto Lobjakas. Mõlemad justkui olevat sunnitud lahkuma, kuigi olevat ka ise nii otsustanud. Aga mis kõige tähtsam – mõlemad on olnud teravas sõnasõjas EKRE-ga!
Stsenaarium on täiesti läbinähtav – Lobjakas, kes nimetas EKRE ministreid saastaks, ja Kiisler, kes ütles intervjueeritavale Kadri Vilbale “Ma ei tahaks üldse teiega rääkida!”, lahkuvad pärast Jüri Ratase valitsuse ametisse kinnitamist oma väljaannetest, ja nende lahkumine tõstetakse meediapilti otse uue valitsuse tööle asudes: “Appi, uus EKRE osalusega valitsus asus meediavabadust piirama!”
Esimene signaal on juba kohal. “Viimane nädal on sõltumatu Eesti ajakirjanduse jaoks olnud üks halvimaid viimase 28 aasta jooksul,” kirjutab endine Postimehe peatoimetaja ja “kahesajataja” Lauri Hussar oma sotsiaalmeedia seinal.
Ta jätkab: “Sellepärast teen üle paarikümne aasta Eesti ajakirjanduses töötanud inimesena Eesti Vabariigi presidendile ettepaneku kutsuda kokku sõnavabaduse kaitseks ümarlaud, kuhu kuuluksid meediaettevõtete juhid ja omanikud, aga ka tegevajakirjanikud, kodanikuühiskonna esindajad, meediaeksperdid ja poliitiliste jõudude esindajad. Euroopas on täna mitmeid hoiatavaid näiteid, kuhu on viinud vaba ajakirjanduse vaigistamine. Eesti ei tohi seda viga korrata.”
Seega siis avati teine rinne. Kui EKRE oli veel opositsioonis ja süüdistas peavoolumeediat kallutatuses, jätkati tema kõige marulisemat peksmist väitega, et see ongi ajakirjanduse kohus. Nüüd on rahvuskonservatiivid valitsuses ja endistest peksjatest on saamas ohvrid – vaesed tagakiusatavad Kiisler ja Lobjakas kvalifitseeruvad ümber ja hakkavad võitlema “vaba ajakirjanduse eest”.
Seega võtavad meediahüäänid lihtsalt uue näo ja hakkavad ajakirjanduslambukesteks, kutsudes appi ajakirjandusvabadust EKRE huntide eest kaitsma. Martin Helmet, keda alles süüdistati ERR-i ründamises, hakatakse tõenäoliselt edaspidi käsitlema kui ministrit, kes sunnib ERR-i ebameeldivaid ajakirjanikke kõrvaldama.
Alles kaitses ju Erik Roose ERR-i Martin Helme süüdistuste eest kallutatuses ja Lobjaka-Tralla soosimises, nüüd aga peab ta tagasi lööma Lobjaka leeri rünnakuid, justkui olekski see vihaõhutaja EKRE nõudmisel sule sappa saanud – ajastatud vandenõu traagelniidid paistavad hästi läbi. Pole ime, kui lähiajal teatab oma lahkumisest ka Johannes Tralla ja siis kõlab terve Euroopa sellest, kuidas Jüri Ratase valitsus demokraatlikke õigusi piirab!
Uued Uudised on täiesti kindlal arvamusel, et nüüd, uue valitsuse ametisse astudes, algab Eesti meedias suur nutulaul sellest, kuidas siin ajakirjandusvabadust piiratakse, ja seda tehtavat muidugi rahvuskonservatiivide egiidi all. Hussar, Kiisler ja Lobjakas tegid otsa lahti.
Postimehes avaldatud lugude järgi tundub, et nüüd orienteerub kogu peavoolumeedia ümber – kui seni tunti ennast kindlalt ja kujundati ühiskonna arvamust omatahtsi, siis nüüd, kohates nõuet olla sõltumatu ja erapooletu, otsustasid nad hakata tagakiusatuteks ja nõuda endale õigust öelda endiselt, mida sülg suhu toob.
Ka kõige erapoolematuma hinnangu järgi ei tohiks Lobjakas ja Kiisler olla ajakirjanduse positiivseteks näideteks, pigem on nad eeskujuks, milline ei tohiks ajakirjanik mingil juhul olla.