Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga ühe protsendi ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5 protsenti; eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2 protsenti ja teenused 8,6 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5 protsenti odavamad,“ lisas Veski.
Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus, mis kerkisid vastavalt 9,2 ja 1,9 protsenti.
Toidukaubad kallinesid aprillis võrreldes märtsiga kokku 1,9 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim liha ja lihatoodete langus 3,2 protsendiga, puuviljade hind tõusis 7,3 protsenti ja köögiviljade hind 3,1 protsenti. Vastupidist mõju avaldasid juustu ning munade hinnalangus vastavalt 3,4 ja 2,9 protsenti.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul hinnatõusu alanemist oodata ei ole.
Statistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks täpsustas varem antud inflatsiooni kiirhinnangut ja täpsustatud andmetel kasvasid hinnad kuuga 1 protsenti ning aastaga 4,5 protsenti. “See on kõrge inflatsioon ja me teame , et käibemaksu tõus ootab meid veel ees. Seega hinnatõusu alanemist oodata ei ole,” ütles Eamets.
Aprillikuises hinnatõusus on näha nii üldist hinnakasvu kui ka ühekordsed ja väljataanduvad sündmuseid, sealjuures on põhjust arvata, et hinnatõusud jätkuvad veelgi, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
“Ülejäänud aasta jooksul on aga jätkuvalt oodata hindade tõuse. 1. juulist rakendub uus kõrgem käibemaks, mis tekitab hinnasurve mai ja augusti vahel ning jätkuvad palgatõusud survestavad teenuste hindu,” lisas Uusküla.
BNS