Möödunud nädalal tuli taas jutuks skandaalse kirikuõpetaja Annika Laatsi isik – üks ajakiri nimetas teda ühiskonda ühendavaks Aasta naiseks, eksministrist naispoliitik aga hundiks lambanahas.
Annika Laatsile on ilmalike institutsioonide poolt tohutult auhindu jagatud, mis vasaku poole peale vaadatuna võivad olla õiged, kuid mitte mingil juhul ei saa teda nimetada ühiskonna ühendajaks. Nimelt ütles Anne & Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helvik: „Annika on inimene, kes ühendab.”
Võib-olla ta tõesti ühendab. Aga ainult vasakliberaalset leeri. Kuna ühiskonda kuulub ka tugev konservatiivne leer, siis ühiskonna ühendajaks teda pidada küll ei saa, see on vale ja ebaloomulik.
Annika Laatsi tegevuse on nii või teisiti hukka mõistnud rahvuskonservatiivid, mitmed Isamaa poliitikud, ajakiri Meie Kirik, osa Eesti Evangeelsest Luterlikust kirikust, paljud kristlased, kellele ei meeldi naispastori poolt endale võetud õigus Piiblit omatahtsi tõlgendada, ning ka peapiiskop Urmas Viilma.
,,Me eeldame, et Eesti evangeelse luterliku kiriku vaimulik esindab avalikkuses selliseid seisukohti, mis toetavad kiriku seisukohta. Tekitab segadust, kui peapiiskop ütleb abielu kohta ühte ning siis tuleb üks vaimulik ja väljendab teistsuguseid seisukohti. Sellist olukorda ei tohiks lubada mitte ükski institutsioon, mitte ainult kirik,“ selgitab peapiiskop Urmas Viilma, miks kirikuvalitsus tegi talle ülesande avaldada Risti koguduse õpetajale Annika Laatsile kirjalik manitsus. (Õhtuleht, 15. jaanuar, 2021).
Eelnevast selgub, et Annika Laats leiab küll suurt toetust vasakliberaalsete progressivistide seas, kuid samapalju kriitikat ühiskonna konservatiivses osas. Nii ei saagi teda mingil moel ühiskonna ühendajaks nimetada – see on vale, Laats hoopis lõhub ühiskonna sidusust.
Muide, Laatsi on tunnustanud ka president Kaljulaid, kes on samuti tuntud kui ühiskonna lõhestaja. Edaspidi aga tuleks Annika Laatsi tunnustada vaid neomarksistliku suuna toetajate ühendajana. Usklikel aga tasub meenutada Piibli hoiatusi väärõpetuste eest Jumala nimega suus.