Argo Luude: häbi Eesti riigile!

Pean tunnistama, et olen natuke üllatunud Eesti Energia lahkuvale juhatusele makstavate hüvitiste ümber tõusnud poleemikast. Sõna on võtnud mitmed nimekad tegelased peaministrini välja ning emotsioonid on olnud pehmelt öeldes reljeefsed.

Riigiettevõtete probleem oli varasemalt, et need olid ülimalt politiseeritud, nende ettevõtete nõukogu liikmete kohad olid poliitilise kauplemise objektiks, mida mehitati tavaliselt ustavate parteisõduritega, kes nõndaviisi mõnusalt lisa teenisid. See, et nõukogu ettevõtte juhtimisest suurt midagi ei teadnud, ei häirinud kedagi.

Kuna sisuline järelevalve juhatuse üle puudus, siis tehti tihti riigiettevõtetes ka suuri rumalusi ning põletati miljoneid või kümneid. Olukord muutus nimetamiskomitee tulekuga ning riigiettevõtete juhtimine muutus seetõttu kordi professionaalsemaks. Juhid said keskenduda pikaajalisele visioonile, mitte sellele, kuidas mõne poliitiku kapriise rahuldada.

Eesti Energiat on väga hästi juhitud. Ettevõte elas üle koroonakriisi, sai hakkama riigi varustamisega elektriga tootmise defitsiidi olukorras jne. Eesti Energia on teeninud selle juhtkonna all riigile märkimisväärse kasumi. Nende heade tulemuste valguses otsustas nõukogu juhatuse siiski välja vahetada.

Juhatusele makstavast lõpparvest moodustab suurem osa tasu mitte tunnustusena väga hea tulemuse eest, vaid tavaline konkurentsikeelu tasu, mis selliste ametipositsioonide puhul on elementaarne. Ja neid tasusid heidavad nüüd kõigi muude seas ette ka poliitikud, kes ise ei suutnud endi keskelt leida (jah, leida, mitte vastutama panna) isikut, kelle lausrumaluse tõttu hävis miljonite eurode eest vaktsiine! Kas pole silmakirjalik?

On naiivne arvata, et konkurentsikeelu tasu maksmine oleks kellegi ülekuldamine. Seda makstakse sellepärast, et vastasel juhul võiksid kahjud olla kümnetes või sadades kordades suuremad. Kui lahkuv Eesti Energia juhtkond ei oleks seotud konkurentsipiirangu kokkuleppega, siis sisuliselt homne päev võiksid nad asutada Eesti Energiaga konkureeriva firma, kasutada teadmisi, kogemusi ja kontakte ning tulemus on, et Eesti Energia võib kaotada kümneid või sadu miljoneid eurosid. Kas siis oleks koht arutamiseks, et see säästetud 400 000 eurot oli väärt, et riigieelarvest jääb nüüd puudu näiteks 50 miljonit Eesti Energia poolt makstavat dividendi?

Mul isiklikult on häbi, kuidas Eesti riik tahab käituda oma parimate poegadega. Pole kahtlust, et Hando Sutter leiab endale elus talle sobiva väljakutse, kuid minul, endisel nimetamiskomitee liikmel, on kahtlus, kuidas Eesti riik edaspidi leiab parimaid juhte omi ettevõtteid juhtima, kui peale töö tegemist ja suurepäraste tulemuste saavutamist töösuhte lõppedes soovitakse neile lihtsalt näkku sülitada. Selline suhtumine ei too mitte kellelegi au.

Argo Luude, AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees (EKRE)