Argo Luude: Kelle huvides on praegune Tallinna jäätmeveosüsteem?

Tallinna endine abilinnapea Arvo Sarapuu, kes soovis saada varjatud osalusega ettevõttega kontrolli Tallinna jäätmeveo üle, on nüüdseks politsei uurimise all ja poliitikast taandunud. Kuid probleemid Tallinna prügimajandusega pole kuhugi kadunud, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Argo Luude (EKRE).

Segadused Tallinna jäätmekorralduses on kestnud juba pikemat aega ja on tänaseks jõudnud seisu, kus õiguskantsler teatab, et linna poolt inimestele määratud hinnad ei ole seaduslikud, sest hinnad peab põhiseaduse järgi määrama volikogu, Tallinnas on see aga delegeeritud linna Keskkonnaametile. Halduskohus on leidnud lisaks (tõsi, otsus on veel jõustumata), et jäätmekorraldus kesklinna veopiirkonnas ei vasta seadustele, jätkuvalt on üleval küsimused linnale kuuluva Tallinna prügila ja Arvo Sarapuule varjatult kuuluva Baltic Waste Management kestvas koostöös ning kõige lõpuks tegi konkurentsiamet ettekirjutuse alandada jäätmeveo teenustasusid 40% piirkondades, kus teenust osutab linnaasutus Tallina jäätmekeskus.

On enam kui selge, et midagi peab Tallinna jäätmekorralduses olema väga valesti, kui lausa kolm mõjukat instantsi – õiguskantsler, kohus ja konkurentsiamet on olnud sunnitud sekkuma ja juhtima puudustele tähelepanu.

Milles siis probleem seisneb? Eelkõige on asi selles, et Tallinn soovib korraldada jäätmevedu selliselt, et kliendid sõlmivad lepingud ja maksavad raha linnale kuuluvale jäätmekeskusele. Jäätmekeskus ise reaalset jäätmevedu ja käitlust ei teosta, vaid selleks leitakse hanke korras erinevad teenusepakkujad. Analoogselt on jäätmevedu korraldatud ka mõningates teistes Euroopa riikides, eelkõige seal, kus traditsiooniliselt on riigi sekkumine majandusse olnud keskmisest suurem ja bürokraatiatase kõrgem.

Probleem Tallinnas tuleb sellest, et niisugust jäätmeveokorraldust pole seadusandja toetanud ja seetõttu puuduvad ka vastavad regulatsioonid. Näiteks seesama, et kuidas kujuneb hind kliendile. Me oleme harjunud, et enamik hindu kujunevad nõudluse pakkumise vahekorra tulemusel vabaturu tingimustes ning monopoolsed hinnad alluvad konkurentsiameti järelevalvele. Tallinna linna kehtestatud jäätmeveohinnad ei kuulu aga kumbagi kategooriasse – st näiteks jäätmeveohind Nõmmel või Lasnamäel on määratud linna Keskkonnaameti ametniku poolt lähtudes tema parimatest oskustest ja teadmistest ja tahtmisest. Rahvakeeli öeldakse, et hind on võetud laest. Ja eks seda iseloomusta ka nüüdne konkurentsiameti ettekirjutus, mis käsib hindu alandada lausa 40%. Teisisõnu ütleb konkurentsiamet, et inimesed, Põhja Tallinnas, Lasnamäel ja Nõmmel on maksnud juba pikemat aega ebaseaduslikult kõrget hinda monopoolses seisus olevale Tallinna linnale.

Õiguskantsler läheb aga veelgi kaugemale ja leiab, et jäätmeveohinnad nendes piirkondades on üleüldse ebaseaduslikud ehk vastuolus põhiseadusega, sest õiguslik regulatsioon nõuab, et niisuguste teenuste eest võib omavalitsus küsida teenustasu, kui selle määramise alused on määratud seadusega ning need on selle seaduse alusel kehtestatud volikogu otsusega. Tallinn sedaviisi toiminud ei ole, ja nagu eelnevalt mainisime, siis on hindade kehtestamine jäetud üldse linna keskkonnameti pärusmaaks.

Kolmas probleem on, et poliitikud, linna jäätmekeskus ja ka keskkonnaamet püüavad jäätmete kogumist ja käitlust mängida niiöelda omade kätte. Tallinna endise abilinnapea Arvo Sarapuu soovist saada varjatud osalusega ettevõttega kontroll Tallinna jäätmeveo üle on meedia juba palju kirjutanud. Sarapuu on nüüdseks politsei uurimise all ja poliitikast taandunud. Kuid probleemid pole kuhugi kadunud.

Vahepeal jõudis linnale kuuluv Tallinna prügila rentida endale prügiveokid ja ise jäätmeveoteenust pakkuma hakata. Ja nagu sel puhul tavaks, ikka õigusakte, head tava ja muud säärast väänates. Näiteks anti neile ilma konkursita üle jäätmevedu Nõmmel ja Lasnamäel. Seda siis Baltic Waste Managemendi alltöövõtjana. Ja kuigi algses hankes polnud sellisest alltöövõtust midagi räägitud, muudeti hiljem tingimusi, et kõik sobiks. Teistele turul tegutsevatele ettevõtetele sellist võimalust ei pakutud. Samuti andis Tallinna jäätmekeskus üle kesklinna veopiirkonna lepingud ilma konkursita Tallinna prügilale, milline hakkas jäätmeid vedama senise teenusepakkuja asemel, kellega leping oli lõppenud. Selles osas on halduskohus leidnud, et linna käitumine ei olnud seadusega kooskõlas.

Paljud kirjeldatud probleemid tulevad asjaolust, et Tallinna linn või õigemini keskkonnameti ja/või prügilaga seotud isikud soovivad ise olla ettevõtjad, kuid seda riik riigis meetodil, ehk et ise saadakse kehtestada hinnad, mis ei allu ei turukonkurentsile ega konkurentsiameti järelevalvele, ise saadakse kehtestada hanketingimused, mis soosivad endale kuuluvat ettevõtet, vajadusel saab lihtsasti ka lepinguid endale kuuluva ettevõttega muuta, jne.

Kui Tallinna linn võtaks endale seaduses antud rolli, ehk olla jäätmeveo korraldaja (mitte selle osutaja), siis enamikku ülalloetletud probleeme poleks. Me ei ole näiteks lugenud, et Tartu linnas oleks jäätmeveoga midagi lahti. Miks? Sest Tartu linn on korraldanud ära jäätmeveo, ega ole soovinud ise selles osaline olla. Seetõttu pole olnud neil vaja teha kõveraid hanketingimusi, kehtestada jaburaid hindasid või teha midagi muud, mis mõne uurimisorgani tähelepanu ärataks. Ja jäätmed on veetud ning kohati märksa soodsamalt kui Tallinnas, mis siis, et suurimad käitluskeskused asuvad Tartust väga kaugel ja linn ise ei oma prügilat ega veoettevõtet. Tasuks eeskuju võtta või mis?

Igatahes on EKRE volikogu fraktsioon teinud volikogu revisjonikomisjonile ettepaneku keskenduda linna keskkonnaameti ja Tallinna prügila tegevusele, et saada aru, kelle huvides ikka tegutsetakse, kas langetatud otsused on erapooletud ja õiged, kas linna varadega on heaperemehelikult ümber käidud, kas hankemenetlused on ka tegelikult olnud korrektsed ja kogu jäätmeveosüsteem on ikka linnakodanikele ja keskkonnale parim.