01.07.2015
Heibidja Pedar
Vene arheoloogid asuvad tööle Neenetsimaal, et välja kaevata seal asunud iidne tempel ja ohverdamispaik, kirjutab RIA.ru. Arheoloogid peavad võidujooksu ajaga, et kaevata pühapaik välja enne, kui erosioon on selle täielikult hävitanud.
Barentsi mere ääres paikneval Neenetsimaal asub paik, mida põliselanikud tunnevad Heibidja Pedari – Püha Metsa nime all. Kohalikele neenetsitele on see tähtis pühapaik. Neenetsid räägivad, et vahel tekib Pühas Metsas külmunud maasse avaus ja avaneb sissepääs maa-alusesse Sirtja kuningriiki, mis asus seal juba enne neenetsite tulekut oma praegusele kodumaale.
1947. aastal avastas geoloog Georgi Tšernov seal juhuslikult võimsa kuusnurkse kivitempli jäänused. Hilisematel väljakaevamistel 1967. aastal leiti sealt muinasaegseid ehteid ja relvi. Samuti on sealt leitud palju kujukesi ja vaasikilde, suur osa neist põhjapõdra kujutistega. Arvatavasti oli põhjapõder seal elanud muinasaegse hõimu tootemloomaks. Sarnastest pühapaikadest on leitud näiteks paarituvate põhjapõtrade kujutisi.
Varem ohverdasid neenetsid põhjapõtru oma jumalatele. Tänapäeval on ohverdamiskombed säilinud, kuid palju tagasihoidlikumal kujul.
Pärast esimesi väljakaevamisi dateeriti sealt leitud esemed kahte perioodi kuuluvaks. Vanemad leiud pärinevad I aastatuhandest, ulatudes tagasi 6. sajandisse pKr. Uuemad leiud pärinevad 13.–14. sajandist. Alates 9. sajandist on näha muutust leidude tüübis.
“Kujutlege kuusnurgakujulist templit, mille pikkus on 13 meetrit ja mis asub põhja–lõuna teljel,” kirjutas filmimees Vjatšeslav Mestšerjankov 1967. aastal. “Templil on viilkatus ja selle põrand on kaetud erepunase mineraalvärviga, mis on oma värskuse säilitanud tänase päevani. Ja seda kõike polaaraladel, kus teadus paneb kahtluse alla üldse inimeste ellujäämise!”
Kogu pühapaiga väljakaevamisteks on arheoloogidel jäänud piiratud aeg enne kui pinnaseerosioon selle hävitab.
Uuringu eesmärgiks on siduda neenetsite Püha Mets teiste sarnaste leidudega ümbruskonnast, kust on välja kaevatud alates 6. sajandist pKr pärinevaid ehteid ja metallrelvi.