09.04.2020
Enne taksosse istumist tasub vaadata, kes roolis on. Pilt on illustratiivne.
Bolti pöördumine riigi poole abi saamiseks näitab, et paljud firmad hakkavad oma ärilist lühinägelikkust riigi kaela ajama.
Kõikide hädas olevate ettevõtete pöördumised riigile ei ole alati õigustatud ning riik ei pea prioriteetselt kaitsma kellegi õitsvat äri, ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” ettevõtja ning endine poliitik Meelis Atonen.
Atonen soovitab sektoriaalselt vaadata, keda aidata ja keda mitte, toetades ainult neid, kelle puhul on näha, et nad jäävad püsima, neid töökohti tuleb säilitada ja ka inimesi toetada.
“Kellegi äriedu ülal hoida ei ole mitte kunagi kriisi ajal eesmärk.” ütles Atonen. “”Ma saan aru ettevõtjatest, kes teatud kirju kirjutavad, aga loen seda ka teatud kriitika, huumori ja pahameelega – meil ei ole riiki, kus raha seinast tuleb,” rääkis Atonen.
Praeguste abistamissoovide puhul paistab silma see, kuidas toetamist küsivad ettevõtted, kellele on riik varem teinud hoiatavaid soovitusi, näiteks tööjõu sisseveo osas.
Kui ettevõtjad oleks kuulanud poliitikute soovitusi mitte rajada oma tootmist täielikult ainult võõrtööjõule, oleks paljudel praegu lihtsam, kui suletud riigid ei lase töötajatel liikuda. Bolt pani näiteks rõhu umbkeelsetele – peaasi et keegi rooli keeraks, küll GPS kohale juhatab.
Nii on ka Euroopa Komisjon soovitanud pikendada liikumispiiranguid Schengeni ruumis 15. maini, seega pole tegu valitsuse “kiusuga”.
Muidugi on kõige humoorikam see, et riigiabi küsijate seas on ennekõike ettevõtted, kes on headel aegadel olnud osalised Jüri Ratase teise valitsuse poliitilises tümitamises, sealhulgas erameedia.