Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Arstide toetus valitsuse aktsiisipoliitikale: emotsionaalselt õilis, kuid siiski naiivne

-
03.03.2018
Alkohol
© UU

Eesti Arstide Liit teatas oma toetusest valitsuse alkoholipoliitikale, kuid eeldatavasti on ka meedikute puhul tegu pigem emotsionaalse otsusega, kuna leitakse, et alkoholismi tõkestamiseks sobib iga moodus.

Liit teatas, et tunnustab tervise- ja tööministri ning valitsuse algatusel Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad lisapiirangud alkoholi reklaamile ja müügile. Samuti toetavad arstid meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist, ja nad võrdlevad seda süstiga, mis on küll valus, aga tuleb ära teha.

Kõigepealt näitab ajalooline kogemus nii USA kui Nõukogude Liidu puhul, et ainuüksi keelupoliitikaga ei saavutata midagi. Soovitud tulemuse saavutamiseks tuleks alkoholi kättesaadavuse raskendamist teha kompleksselt koos rahva heaolu parandamisega (ehk siis olukorra loomisega, kus joomiseks on vähem põhjust) ning asendusvõimaluste pakkumisega. Peab nentima, et Ossinovski alkoholipoliitika baseerub peamiselt ainult survevahenditel ja see  ei anna loodetud efekti.

Teiseks on sotside algatatud õilis idee olemuselt kahekeelne, sest selle aluseks on joomise jätkumine praegusel tasemel. Alkoholi aktsiisitõus, mis peaks ühtlasi lisama eelarvesse raha, mahub võrrandisse x + y = z, kus x on praeguselt tarbimiselt ja hinnalt saadav summa ning y on aktsiisitõusult laekuv lisaraha. Kui aga inimene loobub alkoholi hinnatõusu tõttu selle ostmisest või vähendab oma joodavat kogust, siis tema uuest tervislikust eluviisist lähtuvalt summa x ehk seniselt tarbimiselt saadav kindel summa ju väheneb samuti ja eeldatavasti ka aktsiisitõusust planeeritud summa y, seega oodatud lõppsumma z ei tulegi selline, et see aitaks riigieelarvet kosutada. Rahva teadlikkuse järsu kasvu tõttu võib summa x + y lõpptulemusena jääda isegi väiksemaks kui senine summa x. Ja siis hüvasti need rahastused, mida loodeti teha aktsiisitõusu summadega!

Kellelegi pole ju tegelikult saladus, et alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõstmise taga pole reaalsuses ju mure rahva tervise pärast  — miks need sammud võetakse siis ette aegadel, mil on vaja hakata oma valimislubadusi täitma või kui avastatakse, et vale maksupoliitika tõttu haigutavad riigieelarves suured augud? Pole nagu kuulda olnud, et kellelgil oleks tulnud pähe laduda õllele hinda otsa siis, kui majandus õitseb ja maksud laekuvad suurepäraselt. Kas rahva tervis pole neil aegadel oluline? Seega siis rahva tervis = vajalikud katteallikad.

Mis aga puutub arstide avaldusse, siis taust on kahtlemata õige. “Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks,” leiab liit.

Arstide teatel ei saa alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi lasta segada alkoholitootjate ja -müüjate kampaaniakärast, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Meedikud märgivad, et riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud, sest ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Mis aga puutub müüjatesse, siis ei maksa unustada, et kui kurb see ka pole, väikestes külapoodides on kärakatulul ikka alleshoidev roll  — ilma selleta ei tasuks enam ära ka leiva ja vorsti müük. Siin tuleb teha karmid valikud ääremaastumise ja alkoholismi piiramise vahel.

Tuleb nentida, et ka meedikud on kaudselt läinud kaasa propagandakäraga, mille järgi Lätti protestima sõitnud inimesed on joodikud, kes on mures alkoholi kättesaadavuse halvenemise pärast. Tegelikkuses on tegu siiski inimestega, kes näevad, kuidas põhjendamatu ja valearvestusliku aktsiisipoliitikaga voolab raha, mida oleks riigile endale vaja, lihtsalt naaberriiki minema. Jutt ei käi enam ei odavamast hinnast ega ka alkoholismivastasest võitlusest, vaid ebaõnnestunud maksupoliitikast, mis jätab riigi rahast ilma, ilma et rahva tervis kuidagimoodigi sellest paraneks.