15 minutit kuulsust EKRE valguse taustal

Eesti poliitikas toimuv meenutab ühiskonda, kus peamiseks argumendiks on pesapallikurikas.

See on ikka lausa uskumatu, kuidas iga põlvepikkune poisikegi on nüüd põõsa tagant välja roninud, et ohutust distantsist rahvuskonservatiividele virutada ja siis kõva mehe kuulsust nautida.

EKRE inimesed vaatavad igal hommikul ajalehed üle – no kes ja mida siis täna jälle kokku soperdanud on? Ja pettuda ei tule kunagi – ikka on leidunud ajakirjanik, kes EKRE-t sopaga üle valades on oma 15 minutit kuulsust kätte saanud! EKRE laimamine ajakirjanduses on juba tavaks ja trendiks saanud ning meedia võiks kasutusele võtta selle kuulsa punaarmeelase plakati – “Kas sa oled juba EKRE-t laimanud?”

Laimuteema võetakse üle lausa igast asjast, millega EKRE seotud on. Pole tähtis, mis roll rahvuskonservatiividel asjas on, rõhk tuleb just neile panna! Viimase Kantar Emori uuringu tulemused olid valdavalt pealkirjade all a la “EKRE kaotas viiendiku toetajatest”! See polnud kellegi asi, et Keskerakond Reformile ära tegi, uudis oli vaid see, et EKRE toetus langes!

Kui kusagil toimuks massikaklus poolesaja inimesega ja hiljem vaataksid ajakirjanikud fotograafi poolt tehtud pildid üle ning avastaksid kusagil servas täiesti juhuslikult mööda jalutava EKRE liikme, kes polnud kuidagi kaklusega seotud, järgneksid kindlasti suured meediapealkirjad: “Mida tegi EKRE liige kakluse vahetus läheduses?”; “EKRE liikme salapärane viibimine kakluse lähedal – kas erakond korraldas ja juhtis seda?” “Milline oli EKRE roll kakluses ja kas me oleme saanud parlamenti kakluserakonna?” ning juhtkiri kõlaks “Kas me saame usaldada erakonda, kelle liige jalutas hoolimatult ja sekkumata ühiskonnaohtlikust tegevusest mööda?”

Kui Eestis leiduks veel mõni tõsiselt erapooletu ajakirjanik või lihtsalt vaatleja, võiks ta kokku võtta, kui palju on artikleid EKRE-st kirjutatud ja ta võiks teha ka nn vihakõne testi – ehk siis vaeks ta, kui palju on EKRE liikmed teistest halvasti kirjutanud ja kui palju teised EKRE-st, aluseks see, kas artikli toon on halvustav või mitte. Võib juba sajaprotsendiliselt ette väita, et EKRE eest hoiatajad on kordades rohkem räigeid lugusid kokku vorpinud. Rahvuskonservatiive on aegajalt just sõnavõttude räiguses süüdistatud, aga vastased on ennast veel vingemast küljest tõestanud.

Ajakirjanikud ei hoia EKRE-st kirjutades vähimalgi määral värve kokku, olles ammugi pälvinud auväärse vihaajakirjanduse tiitli. Saates “Otse Postimehest” ründas Vilja Kiisler EKRE esindajat Kadri Vilbat, süüdistades EKRE naisi selles, et nood olevat Lobjaka kohta halvasti öelnud. Aga see, et too rahvuskonservatiividest naisi oma meeste madratsiteks tembeldas, oli Kiisleri arvates igati OK! Oma klanni naine ju!

Muide, selle räigusega tegi Kiisler Kadri Vilbale just suure teene – nüüd teda tuntakse ja inimesed tulevad Kadrile tänaval juurde, et öelda – neile oli täiesti vastuvõetamatu saatejuhi verbaalne kirvega vehkimine. Ilmselt oleks Kadri Vilba jäänud saate järel vähemtuntumaks, kui Kiisler pole teda oma agressiivsusega pildile tõstnud.

Siit aga jõuame poliitikuteni. Hetkel peksavad sotsid, Reformierakond ja Keskerakond üksteist vastakuti ja kogu selle loo keskmes on EKRE, kes võib rahuga tasuta reklaami nautida – kergelt negatiivne reklaam pidavat see kõige õigem olema.

Juba pühapäevases saates “Räägime asjast” ütlesid Mart ja Martin Helme, et EKRE on poliitikutele hea leid – teda laimates saab ka näotum tegelane pildile tõusta. Mart Helme pidas silmas nn olematu erakonna olematut juhti Kristina Kallast, kes ronis ühel hetkel meediasse teatama, et tema EKRE-ga koostööd ei tee – ja saigi oma 15 minutit kuulsust ja tähelepanu kätte. Ometigi oli teada, et rahvuskonservatiivid on seda süvariigi tekitatud erakonnahakatist ja venemeelsete globalistide kampa algusest peale ära põlanud ja teda poliitiliseks zombiks pidanud!

Eks Ossinovski jutt kahele suurerakonnale EKRE kohta oli samast ideest tekitatud – saab korraga lajatada kõigile kolmele ja tõsta sotsid meediapildile! Midagi läks siiski nihu, sest progressiivne inimkond ei koondunudki Marxi selja taha, aga paar päeva kuulsust kah asi. Oma soolo tegid ka Sven Mikser ja Margus Tsahkna, aga esimene neist ajas ainult vasakpoolset suuvahtu välja, teine aga hakkas vehkima õige kulunud kaardiga, korrates juba tüütuseni kuuldud juttu Kremli agentidest ning EL-ist ja NATO-st lahkumisest.

EKRE kohta võib aga öelda – rahvuskonservatiivid on tulnud poliitikasse selleks, et jääda, ja seejuures ka võimule tõusta, ning Ossinovskid, Mikserid, Tsahknad, Krossid, Kiislerid ja Lobjakad teda olematuks ei tee. Nüüd aga jääb oodata homseni ja vaadata siis põnevusega – kes täna solgiämbriga kohale on komberdanud?

Kommentaarid