See küsimus, mille pärast me siin oleme, on ühiskonnas hetkel kõige kesksem teema. Nii suurt skandaali ei ole Eestis lähiminevikus nähtud.
Selle tõttu, et lisaks Partsi kassi küünejälgedele on selle sama maja toolil nüüd ka Kaja Kallase küünejäljed, on meie riik mõõtmatut kahju kannatanud. Suutmatusest riigimehelikult vastutus võtta, ja tagasi astuda, on kujunenud iga päevaga süvenev kriis. Rahvusvahelise tähelennu teinud Raudsest Leedist on saanud stereotüüpiline Ida-Euroopa sahkerdaja, kelle poliitilise pärand on muuhulgas asjaolu, et Venemaast on saanud tänaseks Eesti suurim ekspordipartner väljaspool Euroopa Liitu.
Võiks ju öelda, et Eesti poliitiline kultuur kannab hetkel korvamatut kahju, kuid me teame sama hästi, et sellest kultuurist ei ole enam nagunii midagi alles. Viimase kahe aasta jooksul on sedavõrd palju pikaaegseid poliitilisi tavasid lõhutud, et printsiipe, millele poliitiline kultuur saaks toetuda, enam alles ei ole. Kaja Kallase ja Reformierakonna poliitika ongi kultuuritu ja moraalitu. Seda toidab ettekujutus sellest, et riik – see ongi Reformierakond. Et nemad ongi võimu kehastus.
Me ju teame, kuidas parlamendi mandaati omamata jätkas Kaja Kallas nädalate kaupa ainuvalitsemist, kui oli valitsusest vallandanud kõik Keskerakonna ministrid. Me ju teame, kuidas mitte keegi taasiseseisvunud Eestis ei ole nii aktiivselt oma tahte läbisurumiseks parlamenti tasalülitanud, nagu on seda teinud pragune valitsusjuht rekordarvu valitsuse usaldushääletustega.
Samamoodi on päevselge, et kogu idavedude skandaal rajaneb valedel. Peaminister väidab, et ta ei olnud kursis oma abikaasa äritegevusega. Samas väidab peaministri abikaasa, et ta on sõja algusest saati kolleegidega arutanud oma koostöö moraalsuse üle. Selle valguses saab olla ainult kaks võimalust. Kas peaministri abikaasa oli teadlik, millise avaliku skandaaliga riskib, aga otsustas peaministri sellegipoolest panna kahvlisse, jättes rääkimata oma äri sisu. Või teadis peaminister kõike ja valetab avalikkusele. Mis te arvate, kumb on tõenäolisem?
Siin kehtib vana tõdemus – väiksed pätid võllas, suured pätid tõllas. Sel ajal, kui sajad ettevõtted lõpetasid eetilistel põhjustel äritegevuse Venemaaga, riskides tihti pankrotiga ja otsides moodusi, kuidas ellu jääda, rikastub peaministri perekond Venemaa verise rahaga. Andres Mustonen ja Kaia Kanepi aga tühistatakse ja pagendatakse. Need ongi poliitilisele eliidele osaks saavad topeltstandardid, mis tõukuvad karistamatuse tundest. Rõhutan veel kord, et tõukuvad ettekujutusest, et Reformierakonda võimult tõugata ei ole võimalik.
Niisamuti on enneolematu, et valitsuse liige või valitsuse juht ei jaga oma tööandjale, parlamendile, selgitusi. Riigikogu erikomisjonide ette ilmumata jätmine on skandaalne. Peaminister on kaotanud reaalsusega kontakti, ta ei ole võimeline enam langetama adekvaatseid otsuseid, ammugi riiki juhtima.
Pange tähele, kuidas opositsioonierakonnad on tahtnud sõja esimesest päevast, et Vene piir täielikult suletaks. See ei ole saanud juhtuda ainult Reformierakonna tugeva vastuseisu tõttu. Ja nüüd me teame, miks see nii on.
Meie, kodanike, kohus on ühemõtteliselt ja selgelt välja öelda – lugupeetud peaminister, tunnista, et sa oled võimeline tegema koostööd venelastega ja lõpeta eeldamine, et koostöö venelastega on midagi, mida teevad üksnes inimesed ja erakonnad, kellega sa poliitiliselt ei nõustu.
Kui riigivalitsemine tähendab sulle enamat kui omavoli ja raha, siis astu tagasi. Kirjuta avaldus ja sea sammud Kadrioru poole.
Kuid sellest ei piisa. Tänane riigikogu koosseis ei peegelda rahva arvamust. Meie eesmärk peab olema erakorralised valimised ja seeläbi legitiimne riigijuhtimine. Mida varem see õudus lõppeb, seda parem kõigile.