07.07.2020
Kusagilt ei kosta massilist hala iirlaste pärast, keda Briti rojalistid vedasid tuhandete kaupa Uude Maailma orjadeks ammu enne, kui avati orjaveoteed Aafrikast. Pilt on illustratiivne.
Olgu esmaspäev või reede, riigipüha või asine tööaeg – ikka kõlksatab kusagilt meediast kaela „rassismi“ teema. Võitlevad, keelavad ära, kaeblevad, nõuavad, võrdsustavad ja mida kõike veel.
Ning mina olen – nagu viimastel aastatel juba harjumuseks saanud – püsivalt hämmingus …
Kas tõesti ja tõepoolest on ilmtingimata vaja inimkonda jagada, jaotada, diferentseerida, kastistada, sildistada mistahes väliste tunnuste põhjal?
Mille kuradi poolest on mistahes neeger minust parem seetõttu, et tema nahk on tume?
Mille kuradi poolest olen mina mistahes neegrist parem seetõttu, et minu nahk on hele?
Koolis töötades on mul klassis olnud blonde kahvanägusid ja „päevitunud“ brünette – mul ei ole isegi alateadvuses mingit sosinat olnud, et peaks lapsi sellise kriteeriumi järgi eristama ning hindamisel naha tooni arvestama.
Kui arvestada, et klassikalise soomlase „kolorimeetriline“ erinevus klassikalisest itaallasest on praktiliselt sama, mis itaallase erisus keskmisest neegrist, siis …
Mis siis? Just nimelt, et mis siis! Miks me kuhugi mingi piiri tõmbame? OK, sõna „me“ ma ei tahagi siinkohal kasutada, kuna mina EI tõmba piire värvuste põhjal, vähemasti inimolendite vahele mitte.
Mis häda on haliseda, et politseinik tappis neegri?
Probleem on selles, et ta tappis INIMESE. Ei oleks see tegu ju kuidagi kaunim olnud, kui Floyd olnuks hiinlane või sakslane.
Mis häda on nutta neegrite orjapõlve pärast Ameerikas? Kusagilt ei kosta massilist hala iirlaste pärast, keda Briti rojalistid vedasid tuhandete kaupa Uude Maailma orjadeks ammu enne, kui avati orjaveoteed Aafrikast.
Kogu antiikaeg tugines orjandusele. Kas tolle perioodi õõv seisneb selles, et orjaleiba pidid maitsma ühe või teise rahva/rassi esindajad? Või olukorras, et mistahes INIMENE võis olla müüdav ja õigusteta kaup?
Kuidas saab tõsimeelselt rääkida neegrite nirudest õigustest USAs, kus paljud neegrid on tõusnud erinevates eluvaldkondades absoluutsesse tippu, presidendini välja? Reaalse tõrjutuse korral ei oleks seal isegi teoreetilist võimalust neegril karjääri teha, aga vaadake kasvõi mustade linnapeade nimekirja (esimene oli juba üle-eelmise sajandi keskel, umbes pool sajandit enne esimest eestlasest linnapead!).
Mistahes elualal edu saavutamiseks peab reaalselt teistest parem olema. Nahavärv päris kindlasti ei taga REAALSET paremust. Kui vähegi määrav osa publikust suhtuks Eddie Murphy’sse rassipõhise eelarvamusega, siis me sellist koomikut ei tunnekski.
Ameerika muusika- ja üldse kultuuriajalugu on mustanahalistest tulvil – kuidas see võimalik saab olla neegrite totaalse ahistamise kontekstis?
Reaalne igapäevaelu ise näitab, et kui sa oled tasemel, oled tubli, oled andekas, oled töökas, oled vahva – siis keda kuraditki ei koti, mis värvi nägu sul on. Ja kui oled mölakas, siis oled mölakas samuti nahatoonist olenemata.
Mõni peab mustade ahistamiseks fakti, et Ameerika vanglates on suurem osa neegreid. Samal ajal istub vangis naistest mitmeid kordi rohkem mehi – ja ometi räägitakse NAISTE ahistamisest. Kus siin loogika on?
Argielus, tavainimeste olmetasandil ei tõmba keegi mingeid punaseid jooni mustade-valgete-kollaste jne vahele. Ainsateks eraldajateks ja eristajateks on „võrdsete õiguste“ eest võitlejad. Ilma nende regulaarse pröökamiseta oleks inimkond ehk juba praktikas unustanud, et meid on mitmeid rasse.
Just samamoodi, nagu me praktikas ei märkagi, et oleme blondid, brünetid või punapead. Sest sellel ei ole tõepoolest mitte mingit tähtsust. Kuni hetkeni, mil mõni räuskav võitleja ei hakka igapäevaselt kisendama, et blonde kiusatakse.
Priit Tali, kolumnist