Alar Laneman: peame püüdlema selle poole, et Eesti oleks maailma turvalisim riik

Arvamus, Intervjuu,
Alar Laneman

Siseministriks tõusnud endine kõrge sõjaväelane ALAR LANEMAN (58) kinnitab, et pole kunagi unistanud kõrgest ametist, sest „nii nagu haamer on vahend töö tegemiseks, on amet ainult vahend eesmärkide saavutamiseks“. Siiski tõdeb Laneman, et oli ministriametiks sisemiselt valmis ning kavatseb jätkata Mart Helme alustatud projektidega, mis puudutavad piirivalve tugevdamist, sisekaitsereservi moodustamist ja immigratsiooni ohjeldamist.

Kui Mart Helme tegi oma lahkumisotsuse teatavaks, küllap siis käis kohe mõte peast läbi, et kes võiks asemele minna ja kas see võiks olla teie?

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mõttes oli, et äkki sobiks Leo Kunnas, kes on hästi süsteemne. Pealegi on riigikaitse ja sisejulgeolek omavahel seotud.

Endaga seoses ma niimoodi ei mõelnud. Kui hakkad ametite nimel tegutsema, siis see ongi juba vale lähenemine. Tähtis on sisu. Amet on vorm, mingi instrument, mille abil midagi teha. Amet on vahend eesmärkide saavutamiseks, nii nagu haamer on vaid vahend tööd tegemiseks. Keegi ei unista ju vahvast haamrist, vaid sellest, mis tööd saab selle haamriga teha.

Teil on selleks ametiks Leo Kunnasega sarnased kogemused ja eelised…

Mõned juhtimisteemad või lähenemised on universaalsed. Ka siseministeeriumi haldusalas on hierarhilise ülesehitusega struktuure.

Kui kaitseväel on olemas valmisolek ja rahuajal harjutatakse, siis siseministeeriumi asutused on pidevalt eesliinil – nii politsei, piirivalve kui ka päästeamet. On palju erinevusi ja on ka palju sarnast, saladus on selles, et neist tuleb aru saada.

Millised iseloomuomadusi te enda puhul seda ametit silmas pidades esile tooksite?

Ma pean end üldiselt heaks inimeseks ja mul praktiliselt ei olegi puudusi [muigab]. Aga aeg-ajalt tuleb esile ka omadusi, mis näitavad, et päris nii see ei ole.

Kui sa töötad täiesti üksi, siis sa ei pea väga mõtlema sellele, milline sa oled ja kuidas sa käitud. Aga kui oled teistega koos, siis pead olema ka enda suhtes tähelepanelik, et inimestel säiliks töö tegemiseks isu ja motivatsioon.

Näiteks ma pole kunagi pooldanud tööle tuleku ja töölt mineku ranget kontrollimist. Peamine on see, et töö oleks tehtud. Kui asutuse juht ei oska tööd organiseerida ja täitmise tempot jälgida, siis tuleks sellele mõelda, mitte minuteid lugeda. Kui on tõsine vajadus, siis tehakse ka ületunde, aga töötegemine ei tohi hakata muud elu segama. Formaalne lähenemine võib olla vajalik, aga see ei ole esmatähtis.

Võiks eeldada, et sõjaväelasena nõuate distsipliini?

Distsipliin peab olema sisuline. Väline distsipliin on see, kui antakse ülemuse lähenedes käega au ja tehakse marsisammu. Aga oleme näinud ka väga võitlusvõimelist armeed, kus peakate on rullitud paguni vahele ja kraenööp on lahti.

Kui ülesanded täidetakse täpselt ja kvaliteetselt, siis tuleb välja ka sisemine distsipliin.

Milliseid omadusi te inimestes hindate?

Sõltub sellest, milline koostöösuhe meid seob. Nõuded on erinevad pereliikmele, koostööpartnerile, alluvale. Kuid kõikide puhul on oluline usaldusväärsus. Ideaalne on see, kui eesmärgi seadmise järel leiavad kõik osapooled selle täitmiseks ühise sobiva tee.

Uues ametis tuleb kokku puutuda, ja kahtlemata olete juba kokku puutunud, suurema avaliku tähelepanuga.

Mulle see ei meeldi, aga saan aru, et kui võtad vastu ministriameti, siis on avalik huvi paratamatu. Siin ei ole mõtet heietada, kas meeldib või ei meeldi, see lihtsalt on nüüd niimoodi.

Kui me vaatame, millise eriala inimesed on meediapildis, siis jääb mulje justkui niisugune olekski päriselu. Meil on meedias väga vähe lugusid tublist ehitajast või kuldsete kätega inimestest.

Mina ei taha muutuda teletupsuks. Isegi mu koer – šveitsi lambakoer Zorro – juba figureerib igal pool.

Zorroga seoses meenub, et ühes varasemas intervjuus kasutati teie kohta hüüdnime Chuck Norris. Kust see tuleb?

See on ka mulle üllatus. Üks episood, mida ma kahtlustan, võis olla kehaliste võimete testimisel, mis olid üsna rasked. Ja kui kogu väeosa pidi testi tegema, siis teiste motiveerimiseks tegin ise ees. Võib-olla poisid siis kerge irooniaga panid selle nime, aga enne ma polnud seda kuulnud.

Kas praegu teeksite NATO testi ära?

Nõrk koht on jooksmine, aga toenglamangus kätekõverdused teen küll ära.

Teie suur hobi on laskmine. Kümnest väga mööda ei lähe?

Eesti Ekspress kirjutas väikese liialdusega, et puha kümned, aga ma ei hakka seda ka ümber lükkama. Ma arvan, et iga ohvitser peab laskma vähemalt hästi, kui mitte väga hästi.

Kui vaadata teemasid, millised on siseministrina suuremad asjad, millest kohe kinni haarata?

Need teemad on ette antud ja neid me kõik teame. Jätkata sisejulgeolekureservi loomist, suurendada piirivalve võimekust ja ohjeldada sisserännet.

Olen ka varem välja öelnud, et peame püüdlema selle poole, et Eesti oleks maailma turvalisim riik. Muuhulgas tuleb tagada, et üleilmse rahvaste rändamise käigus ei tekiks meie riigis suletud elanikegruppe. Eesti saab lubada endale ainult nii palju sisserändajaid, kui suudame edukalt integreerida.

Kindlasti selgub veel jooksvalt palju asju. Kui mõelda jõuametite vanuselisele koosseisule, siis kindlasti on olemas kaadriprobleemid.

Mida arvate Estonia huku uurimisest? Olete öelnud, et vraki võiks üles tõsta.

See tuleneb uurimise eesmärgist: kui me teeme osalise uurimise, siis saame ka osalised vastused. Aga kas meile sellest piisab? Küsimus on selles, kas me oskame tõlgendada kõike, mida me sealt leiame.

Mida väiksemahulisem on tegevus laeva uurimisel, seda suuremahulisemad on kuulujutud ja spekulatsioonid.

Olete olnud poolteist aastat Riigikogus, see töö tundub kuiv ja igav. Või saab seda teha nii-öelda loominguliselt?

Mida keerulisemad on küsimused, seda lihtsam on neid lahendada, kui saadikute vahel on normaalne läbisaamine. Kui läbisaamine muutub isiklike hinnangute andmiseks, siis on raske midagi saavutada. See on ebameeldiv ja ka ebapraktiline.

Miks langes teie valik poliitikasse tulles just nimelt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kasuks?

Kunagi küsiti minult, et mida need ekrekad tegelikult tahavad. Siis ma ütlesingi, et seda, mida nad tahavad, seda nad ka räägivad. Alguses peab olema selge, millised on eesmärgid. EKRE on heas mõttes imelik erakond – kui EKRE-le teeb mingi asi muret, siis erakond ütleb selle otse välja. Selline suhtumine on poliitikas värskendav.

 

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused