30. aprillil 2024 kiitis vabariigi valitsus stabiilsusprogrammi eelarve. Vaevaga kokkupandud stabiilsusprogrammi on tabanud kriitika – arvud on ebareaalsed, ei aita kaasa sotsiaal- ja majanduselu juhtimisele. Valitsus on tunnistanud, et sügisel on vaja numbreid täpsustada ja programm edastati Euroopasse sellisena seetõttu, et tähtaeg lähenes.
Tõepoolest, nii palju ametkondlikku pingutust ja tulemuseks formaalne käkerdis. Mind kui erakordselt lojaalset riigikodanikku tegi selline kriitika rahutuks, seega „kus viga näed laita, seal tule ja aita“.
Kõigepealt tuleks nentida vajadust teoreetilise mõtte pööramise järgi. Seni on arvatud, et eelarve on riigielu juhtimisvahend – seisukoht on sügavalt aegunud. Eelarve koostamine peamine funktsioon on riiklik meelelahutus ja võimaldab ka olulist riigiaparaadi koondamist. Selgitan kohe lähemalt.
Meelelahutuslik aspekt: kuna ükskõik kui suure ametkondliku pingutuse tulemusena ükski eelarve ei klapi tegeliku eluga, siis pole mõtet asjatut tööd teha. Selle asemel tuleks numbrid eelarvesse saada juhuslike numbrite generaatori abil – nii nagu numbreid genereeritakse kasiinos. Juhuslike arvude generaator on Google’s olemas, isegi pole vaja tellida ränga raha eest arvutiprogrammi. Küll võiks kasutada tehisintellekti, arvude omavahel kooskõlla viimiseks.
Kui Google’t ei taheta usaldada, siis võiks teha meelelahutussaate – nagu me näeme lotovõitude loosimisel. Rahva kaasamiseks kutsutakse soovijad või parteide esindajad või siis ka juhuvaliku alusel kodanikud, nad keerutavad ratast ning päevakorras olevasse eelarvesse saadakse numbreid.
Milline oleks siis valitsuse roll? Valitsus võiks tegutseda binaarse loterii meetodil. Esmaspäevase esimese stuudio asemel võiks valitsuse liikmed koguneda stuudiosse ja valida loteriil „jah“ või „ei“ – seda iga rahvaloteriil pakutud numbri kohta. Binaarse loterii meetod oleks valitsuse valida. Üheks lihtsamaks meetodiks oleks käe pimesi pistmine kasti ja sedeli väljavõtmine. Seejuures „jah“ ja „ei“ sedeleid peaks olema võrdselt. Ära jätaks e-kasti. Valitsusloterii võib hõlmata kas üksikuid numbreid või siis seadust tervikuna. Jäävad ära igavad valitsuskabineti arutelud ja mõisaväljasõidud.
Kõik on juhuse ja jumala kätes? Ja saabunud valikutes pole süüdi eelmine valitsus või valitsused, vaid saatuse käsi. Ka rahva kriitika saab suunata „kõrgemale tahtele“. Samuti langevad ära süüdistused korruptiivsuses ja „omade“ eelistamises. Rahvas vaatab saadet ja närib küüsi – kiidetakse rahvaloteriil väljahõigatud numbrid heaks või mitte.
Kihlveokontorid saaksid pakkuda uut liiki kihlvedusid – millised numbrid tulevad loosirattast välja ja kas binaarne saatuse käsi ministrite näol kiidab valiku heaks.
Riigiaparaadi kokkuhoiu aspekt: langeb ära vajadus suurearvulise ja kallilt makstud riigiaparaadi järele. Iga loll võib keerutada ketast, kõik on võrdsed ja osalised. Mingi väike arv märkmete tegijaid on küll vajalikud, kuid suurema osa seni eelarve koostajaid saab lahti lasta. Küll võiks suurendada ETV meelelahutustoimetust või siis teha telekanalite vahel vähempakkumise riigihange.
Ka valitsuse saab reorganiseerida. Pole nii vaja palju ministreid, vaid piisab peaministrist ja igast koalitsiooniparteist üks esindaja. Sellisest meeskonnast (naiskonnast) piisab telestuudiosse täielikult. Muutma peaks küll ministrite valikuid – stuudios on nõutavad ilusad inimesed. Samas muudaks selline kord parteidele lihtsamaks ministrite valiku – ei pea mõtlema nende kompetentsi peale, ja pettuma, vaid teeks iludusvooru. Ka parteilisest iluduskonkurssidest saaks teha ülekandeid.
Kokkuvõtlikult: poliitiline elu muutuks palju lõbusamaks. Eesti läheneks üha rohkem kasiinole ehk juhumängu keskkonnale, mida ta tegelikult ka on. Ühtlasi oleksime leidnud tõelise „majandusteadusliku ja riigivalitsusliku Nokia“, millega kindlasti läheksime ajalukku. Samas ei teki ka erilist sotsiaalset kahju, sest niikuinii ei saa valitsus majandusolukorrale pihta, eelarved on täidetud olematute tuludega ning kulude reguleerimisega ei saada hakkama.
Alver Aria