14.08.2018
Helle Kullerkupp Arvamusfestivalil
Nädalavahetusel Paides toimunud Arvamusfestivali üks rahvarohkemaid ja emotsionaalsemaid debatte oli teemal, kas haigekassa peaks rahastama aborti. EI-poolel debateerinud ämmaemand ja loodusravi terapeut Helle Kullerkupp selgitab, miks ei ole moraalne maksta meie kõigi raha eest kinni sündimata laste tapmist.
Arvamusfestivalil abordi rahastamise poolt väidelnud feministid Nika Kalantar ja Piret Räni o seisukohal, et rasedus ja lapse ooteaeg on nende endi arengut, karjääri, õpinguid ja vabadust piirav. Rasedus olevat kui sinu külge üle öö ja üheksaks kuuks kleepuv viiuldaja(?!). Abort olevat kõige nõrgemate naiste võimalus soovimatut rasedust vältida, justkui normaalne õigus. Sain debatil teada, et need nõrgimad on liiga vaesed, rumalad ja usaldavad, vaimse häirega, halvasti sotsialiseeritud, sõltlased ja haiged jne.
Korduvalt püüti õigustada aborti haiguste ja puuetega. Meeldetuletuseks: aborti reguleerivad seadused on Eestis maailma ühed liberaalsemad ning seaduse kohaselt võib meditsiinilistel näidutustustel (rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on alla 15 –aastane, rase on üle 45-aastane) rasedust katkestada kuni 22 rasedusnädalani ja see ei ole kunagi tasuline, vaid on ravi või haiguse ennetamise eesmärgil tehtav tasuta tervishoiu teenus.
Abordi pooldajad leiavad, et tegemist polevat lapse elu lõpetamisega, vaid tüvi- ja rakukogumiku eemaldamisega. Kui medikamentoosne (tablettidega) abort on lubatud kuni 63 kalendripäeva (9+0 rasedusnädalat) ja instrumentaalne kirurgiline abort kuni 12+0 rasedusnädalat, siis tuletame meelde, et südame alge hakkab tööle 21. raseduspäeval, 8. rasedusnädala jooksul on moodustunud kõik siseorganid, areneb sisekõrv ja silmalaud, on olemas käeluud, seljaaju ehk kõrgemnärvisüsteem, on formeerunud ja hakkab moodustuma nahk ja lihased. Ja 11. rasedusnädala lõpuks saadavad aju närvirakud pidevalt koordineeritud signaale kehale ja tekivad esimesed hingamisliigutused.
Raseduse katkestamine on tänagi erakliinikutes võimalik ja maksta tuleb seal ikka ise kõige eest. Nii et kui haigekassa rahastus abordi protseduuri eest täna lõppeks, siis hakkaksid kõik abordi soovijad kõikides tervishoiuasutustes maksma, nagu toimub see erakliinikutes täna. Meditsiinilistel näidustustel raseduse katkestamine jääb alati tasuta tervishoiuteenuseks.
Abordi riikliku rahastamise pooldajad kõnelesid, et rahastuse lõppemisel hakatakse aborti kodus tegema riidepuuga. See on kõige jaburam asi, mida ma oma poole sajandi elu jooksul kuulnud olen. Esiteks, riidepuuga pole võimalik aborti teha, isegi kui väga tahta, sest anatoomia ei anna selleks mingitki võimalust. Teiseks pole ajaloos seda abordi tegemiseks kasutatud. Pigem oleme kuulnud legende „sukavarda abordist”, kui sedagi tõeseks saab pidada.
Abordi tegemise õigustuseks tuuakse majanduslikke raskusi ja mittetoimetulemist. Statistika näitab, et 31% naisi teeb selle otsuse majanduslikel põhjustel. On mõistuspärane, et kui meil on puudus ja kitsikus, siis me planeerime ja kalkuleerime. Nii ka terviseküsimustes ja elukorralduses.
Eestis on rasedusvastaseid vahendeid piisavalt palju, alates SOS–pillidest, mis toimib, kui aegkriitiline raseduse vältimise võimalus – st kuni 72 tundi (3 ööpäeva) pärast kaitsmata vahekorda. Kuna tegemist on sünteetilise hormoonitaolise ravimiga, siis pole see sobilik regulaarne meetod. Pealegi on see võrreldes teiste regulaarseks kasutamiseks sobivamate meetoditega kallis: ühe SOS-tableti hind on kuni 16 eurot. Võrdluseks, tableti-abordi omaosalus on 17 eurot ja 67 senti.
Tõhusate rasestumisvastaste vahendite hulka kuuluvad nahaalune implantaat, erineva toimega spiraalid (emakasisene vahend), rasedusvastased tabletid ehk pillid, hormonaalplaaster ja – tuperõngas, süstitav ravim 6-kuulise toimeajaga ja steriliseerimine. Igal neil on omad plussid ja miinused, kuid ei saa väita, et nad pole kättesaadavad.
Kuid mitte hormoonide ja ravimite peaaegu tasuta jagamine ei saa olla ainukeseks alternatiiviks, kuidas naised teeksid võimalikult väe aborte, vaid ikka harimine ja veelkord riigi poolt toetamine nii moraalselt kui ka materiaalselt, kindlustunne tulevikuks ja ühiskonna poolt lastega perede väärtustamine. Püsima jääb kultuur, kus ühiskonnas sünnib lapsi.
Olen nõus, et esimene visiit raseduse tuvastamiseks ja analüüsideks on haigekassa ehk maksumaksja tasuda. Sealt edasi peaks raseduse katkestamise soovile järgnema tasuta ja kohustuslik visiit raseduskriisi või juristi või sotsiaaltöötaja või psühholoogi vm spetsialisti juurde. Kui otsus jääb raseduse katkestamiseks kindlaks, siis edasi tuleb maksma hakata. Need summad pole ületamatud. Kui täna kogume rahva annetustega raviraha vähihaigetele lastele või enneaegsete ellujäämiseks aparatuuri ostuks, siis sündimata lapse elu lõpetamine on isegi odav. Teadmiseks, et täna maksab ravikindlustuseta naisele tabletiabort 175 eurot ja narkoosis kirurgiline abort 345 eurot. Kui naine omab tervisekindlustust, siis o need summa häbematult väikesed: tableti abort 17.67 ja kirurgiline 40.82.
Kõikide nende protseduuride ja manipulatsioonide tüsistused ja edaspidised uuringud ning ravid lähevad tulevikus maksumaksjale maksma tohutuid summasid, mida pole võimalik kokku arvutada. Ainuüksi kunstliku viljastuse ehk kehavälise viljastuse protseduuride arv on tõusnud 4% ja ravikindlustuse rahadest tulenev järjekord on 9 kuud. Viljatusravis kasutatavad ravimid on 100% haigekassa poolt tasustatud.
Eestis võib olla ligikaudu 20 000 paari, kel on raskusi lapse saamisega loomulikul teel. Igal aastal tehakse legaalselt omal soovil ligi 4000 (2017. aastal 3825) aborti ning võrreldes 25 aasta taguse ajaga on igal aastal jäänud sündimata ligi 5000 last.
Kui te püüate väita, et maksumaksja poolt kinnimakstud abort on vajalik naise heaolu ja tervise eest tehtav tervishoiuteenus, siis mina väidan, et kõikide inimeste tasuta hambaravi tooks palju enam tervist ja heaolu ning hoiaks ravirahasid mitu korda enam kokku kõikide haiguste ravilt kui sündimata lapse elu lõpetamine.
Helle Kullerkupp
ema, vanaema, ämmaemand, loodusravi terapeut