27.11.2020
President Donald Trump.
“Monopolistlik meediakartell on kuulutanud Bideni võitjaks ja esitleb imetlusega tema tulevase Hiina-sõbraliku valitsuse inimvaenulikke plaane, kuid tegelik reaalsus on vastupidine propagandale ja tõeline lahing USA presidendikoha nimel algas alles paar päeva tagasi.
Sa võib-olla oled meediast kuulnud, et Trumpi mitukümmend kohtukaebust on seni kõik kohtust välja naerdud ja mingit võimalust võita enam ei ole. Tegu on labase valega ja niimoodi valetavad ajakirjanikud võiksid ühiskonna huvides avalikust ruumist eemale hoida. Valdav enamus nendest kaebustest ei olnud sisse antud Trumpi esindajate poolt, vaid erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja patriootlikud indiviidid tõttasid kohtusse protestima ilmselge valimispettuse vastu.
Trumpi esindajad on seni esitanud vaid mõne üksiku kohtukaebuse ja kaotanud lõplikult vaid need kohtuasjad, kus nad nõudsid juurdepääsu protsessidele, mis kohtuotsuse tegemise ajaks olid juba lõppenud. Ülejäänud kaotused on olnud eesmärgiga jõuda kohtuasjaga föderaalsesse ülemkohtusse, sest näiteks Pennsylvania osariigi ülemkohus otsustab poliitilisi kohtuasju parteiliini põhjal ja demokraatidest kohtunikud on seal piisavas ülekaalus, et mingit õiglust ega erapooletust pole mõtet oodata.
USA valimiste juriidikas on huvitav eripära, mis on mänginud suurt ja varjatud rolli seniste sündmuste juures. Juriidiliselt võib USA presidendivalimisi käsitleda kahe suuresti iseseisva etapina.
Esimene juriidiline etapp algab valimiste välja kuulutamisega ja kestab kuni osariigi poolt valimistulemuste sertifitseerimiseni. Selles etapis on protsessi peatamine kohtute abil praktiliselt võimatu, sest tõestama peab massiivset ja tahtlikku valimispettust ja seda peab tõestama täiesti vettpidaval viisil väga lühikese aja jooksul. See on ka põhjus miks paljud pisikesed kohtuasjad kohtu poolt tagasi lükati.
Teine juriidiline etapp algab osariigi poolt valimistulemuste sertifitseerimisega ja lõpeb detsembri keskel USA föderaalses kongressis valijameeste kokkutuleku ja hääletamisega. Sellesse etappi jõudsime alles sel nädalal ja selles etapis on juriidilised standardid valimistulemuse tühistamiseks hoopis teistsugused.
Niipea kui osariik on kuulutanud valimised lõppenuks ja sertifitseerinud tulemuse — konkreetne protsess on jõudnud konkreetse lõpuni — on võimalik kohtus vaidlustada protsessi tulemust. Selles etapis ei pea enam tõestama massiivset ja tahtlikku valimispettust, vaid piisab, kui tõestada, et seadusevastaselt antud hääli oli osariigis selgelt rohkem kui võitjaks kuulutatud kandidaadi võidumarginaal.
Selline tõestus on väga lihtne kõigis kuues osariigis: Wisconsin, Michigan, Pennsylvania, Georgia, Nevada ja Arizona.
Kuigi demokraadid korraldasid valimispettust igal võimalikul viisil ja Trumpi kaitsetiim tegeleb iga petuviisi vastu võitlemisega, siis valimisvõiduks piisab Trumpil ainult ühest asjast: kirja teel saabunud hääletussedelite allkirjakontrolli audit.
Aastakümneid hääletati USAs kirja teel niimoodi, et valija poolt saadetud ümbrik hääletussedeliga saabus valimisjaoskonda, see avati kõigi parteide esindajate nähes, võeti välja sisemine ümbrik, kus on peal valija allkiri, kontrolliti allkirja andmebaasis oleva allkirja vastu ja kui kõigi parteide esindajad nõustusid, et allkiri on piisavalt sarnane, siis avati allkirjaga ümbrik, eemaldati sealt anonüümne hääletussedel ja saadeti lugemisele.
Seekord korraldati valimisi probleemsetes osariikides nii, et ümbriku avamise juurde lubati peaaegu eranditult ainult lojaalseid demokraate ja sisulist allkirjakontrolli ei toimunud.
Näiteks kui aastal 2016 Georgia osariigis toimunud valimistel põrusid allkirjakontrollis 6,5% kõigist kirja teel saabunud sedelitest, siis sel aastal oli sama number ainult 0,2%. Mis seletab niivõrd dramaatilist erinevust?
Mitme kuu jooksul enne USA presidendivalimisi käisid mööda USAd ringi demokraatidega seotud aktivistid, kes ahistasid ja ähvardasid valimiste korraldajaid, et need ei teostaks allkirjakontrolli. Mis põhjendus võiks ühel demokraadist aktivistil olla, et ta nõuab ametnikelt seaduste rikkumist? Loomulikult rassism! Demokraatide loogika on lihtne: neeger on liiga loll, et lugeda ja kirjutada, seega neegrilt loetava allkirja nõudmine on rassiline diskrimineerimine.
Võrreldes Eestiga, Euroopaga, isegi suure osa Aafrikaga on USA valimissüsteem kohati täiesti ebausaldusväärne. Mitmes osariigis pole valimistel osalemiseks vaja isegi fotoga dokumenti, vaid piisab oma nime ütlemisest. Ka siinkohal on demokraadid blokeerinud sisulist reformi tuues sama argumendi: neeger on liiga loll, et endale fotoga dokumenti sebida, nii et neegrilt fotoga dokumendi nõudmine on rassiline diskrimineerimine.
Nüüd kus probleemsed osariigid on oma valimistulemused sertifitseerinud ja lõpuks ometi on võimalik kohtus neid tulemusi vaidlustada, on nii Trump kui ka terve rida sõltumatuid advokaate seda teinud. Paar päeva tagasi hakkas kohtuasju tulema nagu kuulipildujast, sest lõpuks ometi oli see juriidiliselt võimalik.
Kuigi kaebused sisaldavad tervet rida väga erinevaid süüdistusi ja sadu tunnistusi inimestelt, kes nägid pealt erinevaid valimispettuse vorme ja ka tunnistusi inimestelt, kes ise osalesid valimispettuses ning on nüüd vilepuhuja rollis, siis võib leida praktiliselt igast kohtuasjast ühe pisikese nõudmise: hääletussedelite allkirjakontrolli audit.
Bideni võidumarginaal kõigis kuues osariigis on nii imepisike, et kui hääletussedelite allkirjakontrolli audit leiab, et tegelikult oleks ka seekord pidanud prügikasti minema umbes 6,5% kirja teel saabunud häältest, nagu aastal 2016, mitte 0,2%, nagu seekord juhtus, siis on automaatselt kahtluse all oluliselt rohkem hääli kui võitja võidumarginaal, mistõttu tuleb osariigi valimistulemus tühistada ja osariigi kongress ise otsustab kas nad saadavad detsembri keskel oma valijamehed hääletama Bideni või Trumpi poolt.
Võib üsna kindel olla, et nad saadavad oma valijamehed hääletama Trumpi poolt, et karistada Bideni toetajaid valimispettuse korraldamise eest. Trumpi tagasi valimine on ainuke viis ära hoida täpselt samasugust valimispettust järgmistel valimistel.
Hääletussedelite allkirjakontrolli audit on igas kohtuasjas kõige pisem ja kõige valutum nõudmine, millest keeldumine näitaks ainult kohtuniku ebapädevust ja poliitilist kallutatust. Selle nõudmise täitmine iga osariigi poolt on väga väikeste kuludega, protsessi saaks tehtud kiiresti ja tulemus oleks ammendav: kohus peab osariigi valimistulemused tühistama.
Äsja USAs toimunud tänupüha on ameeriklaste jaoks iga-aastane traditsioon, kus kogu suguvõsa tuleb kokku kalkuni äärde poliitikat arutama. Päev enne toimus Pennsylvania osariigis Gettysburgis esimene suur avalik istung, kus Rudy Giuliani ja teised Trumpi esindajad ja mitmed valimispettust pealt näinud tunnistajad esitlesid Pennsylvania osariigi kongressi vabariiklastele tõendeid valimispettuse kohta. Tõendid olid nii head, nii šokeerivad ja nii vettpidavad, et publik ahhetas algusest lõpuni ja istungit läbi viinud Pennsylvania senaator Doug Mastriano lubas oma sütitavas lõpukõnes võidelda lõpuni petturite vastu. Seejärel Twitter kustutas tema konto.
Mõned tunnid pärast istungit andis advokaat Sidney Powell sisse kaks kohtuasja, ühe Georgias ja teise Michiganis, mõlemas kohtuasjas tohutult tõendeid erinevate valimispettuse vormide kohta, palju-palju tunnistajaid jne. Ta pani need kohtuasjad üles oma kodulehele ja seejärel Twitter keelas kõigil kasutajatel neile dokumentidele viitamise tuues põhjenduseks, et tegu on ohtliku sisuga, mis võib inimesi kahjustada.
Olulistest kohtuasjadest peaks ära märkima veel Thomas More Society Amistad Projecti direktori Phill Kline’i kohtuasju. Lisaks igasugusele muule pettusele ja allkirjakontrolli auditile ajab Phill Kline ka ühte isiklikku teooriat kohtus, mille toetuseks leiab netisügavustest üllatavalt palju ametlikke dokumente.
Nimelt on põhjust uskuda, et Facebooki suuromanikust oligarh Mark Zuckerberg annetas osariikidele 400 miljonit dollarit tuues põhjenduseks “valimiste käigus koroona-ohutuse tagamise”, kuid mis ta selle raha eest tegelikult ostis oli õigus korraldada häälte lugemise protsessi nii nagu ta ise tahtis ehk kõik valimisvaatlejad pandi hiiglasliku saali ühte nurka, kust nad ei näinud mitte midagi isegi binoklitega, et demokraadid saaks segamatult valimispettust teha.
Olukord USAs oli kaootiline ja infomüra täis alates valimispäevast kuni paar päeva tagasi toimunud Pennsylvania istungini, kus esimest korda rahvaesindajatele tõendeid näidati. Nüüd lõpuks jõudsid juriidilised protsessid etappi, kus Trump saab minna vasturünnakule ning demokraadid on sunnitud kaitsesse. Trumbi võimalused 20. jaanuaril uut ametivannet anda on head, lausa väga-väga head.
Kõik see jama oleks võinud olemata olla, kui USA ajakirjanikud ja tehnoloogiafirmad poleks täis üdini korrumpeerunud mikro-hitlereid, kelle unistuseks on globalistlik fašism, kus kõik istuvad koroonahirmus oma kodudes ja saavad kogu oma info tugevalt tsenseeritud vikerkaarevärvilistest kanalitest, mis on kõik tsentraalse kontrolli all, sest lihtrahvas on liiga loll, et lubada neil ise oma peaga mõelda.
Võiks ju mõelda, et eelnev lõik on puhtalt autori fantaasia ja eelarvamus, aga ei ole.
Paar päeva tagasi avaldas organisatsioon nimega American Institute for Behavioral Research and Technology uuringu, millest selgus, et Google moonutab tugevalt neid otsingutulemusi, mida nad näitavad konservatiivsetele valijatele, kuid Bing ega Yahoo sellist asja ei tee. Uuringu hinnangul varastas Google sellise kõrgtehnoloogilise ajupesuga Trumpilt vähemalt kuus miljonit häält.
USA Media Research Center tuli aga välja uuringuga, mis näitas, et kui kartellimeedia oleks kajastanud reaalsust erapooletult, siis poleks Biden isegi koos pettusega valimisi võitnud. Uuringust selgub, et suur osa Bideni valijaid ei teadnud paljudest väga olulistest Bideni skandaalidest mitte midagi ja samuti selgub uuringust, et kui nad oleksid teadnud, siis väga paljud ei oleks Bideni poolt hääletanud.
Jänkimeedia peitis valijate eest muuhulgas järgnevad faktid: Bidenite perekond on juba üle aasta olnud FBI uurimise all rahapesu eest, Tara Reade süüdistas Bidenit vägistamises, Trump suunas väga palju raha koroonavaktsiini välja töötamisse, Trump tegi USA energiasõltumatuks, Bideni poeg sai Hiina kompartei ladvikult miljoneid dollareid suunates osa sellest oma isale, USA majandus kasvas Trumpi all rekordilise tempoga, Trump sõlmis Lähis-Idas terve rea rahulepinguid, Facebook ja Twitter tsenseerivad Bideni negatiivset kajastust jne.
Pole mingit põhjust arvata, et sellised totalitaarsed tendentsid USA meedias ja sotsiaalmeedias kuidagi muutuvad niipea kui Pekingi-Biden pukki saab. Vastupidi: järjest rohkem oleks vaja kinni mätsida seniilse vanamehe prohmakaid. Bideni pukki saamine tähendaks USA jaoks de facto kommunistliku diktatuuri kehtestamist, sest meedia ja sotsiaalmeedia täidaksid täpselt sama rolli nagu Hiinas, kus tsenseeritakse kõike, mis kritiseerib Suurt Juhti ja tema Parteid.
Paar päeva tagasi lõpuks päriselt käima läinud lahing USA presidendikoha üle ei ole kaugeltki läbi, vaid alles algamas. Tegu on apokalüptilise lahinguga Vabaduse ja Orjuse vahel, milles Trump kehastab klassikalist Ameerikat koos sõnavabaduse ja usuvabadusega, mis on teinud USAst maailma kõige võimsama riigi ning Biden kehastab Hiina totalitaarset kommunismi, mille vahenditeks on tsensuur, repressioonid kallutatud võimuorganitega ja läbi meedia valedega vaenu õhutamine, et lollid tuleks tänavale märatsema.
Inimesed Eesti võimustruktuurides sahistavad, et Bideni meeskond on lubanud ka Eesti tipp-ametnikele, poliitikutele ja oligarhidele, et niipea kui nad USAs pukki saavad, siis keeratakse rahakraanid lahti ja USA maksumaksja rahad hakkavad voolama nii Eesti Vabariigile kui ka neile inimestele, kes on Eestis lojaalselt Bidenit ja Hiinat toetanud. Need inimesed omakorda ütlevad Eesti ajakirjanikele kuidas USA valimisi peaks kajastama ja keda peaks toetama. Kui ajakirjanik kaasa ei mängi, siis edaspidi siseinfot ei saa, koostööd ei tehta, kommentaare ei anta ja palgalisast tuleb ka suu puhtaks pühkida.
Ma siinkohal rõhuks Eesti ajakirjanike südametunnistusele ja paluks neid, et nad lõpetaksid endast mõtlemise kui puutumatust preestriklassist, kelle käes peab olema ühiskonna tõemonopol. Säärane mõtlemine ei sobi interneti-ajastusse. Sina, ajakirjanik, oled tavaline inimene, nagu iga teine, ja sinu kohustus on reaalsust kajastada nii ausalt, kui sa vähegi suudad. Viska oma peast see totalitaarne sodi, mis Lauristin sinna toppis ja korda endale igal hommikul peegli ees: “Eesti rahvas väärib tõde! Täna ma ei valeta rahvale!”
Ja Sina, hea Lugeja, palun jälgi hoolega järgneva paari nädala jooksul millised meediakanalid kajastavad USA presidendivalimiste kohtulahinguid ausal ja erapooletul viisil. Nõnda saame teada millised Eesti ajakirjanikud käituvad Hiina kompartei mõjuagentidena.”
Hanno Kuu