Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: elektrihinna meeletu tõusu taustal – kahe lusikaga Eesti Energiast

-
09.09.2021
Eesti tuuleparkide ümber on alati olnud hämaraid tegemisi. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

„Mäletate ehk muinasjuttu Peetrikesest, kel meeldis koos teistega ühest pajast süüa, kuid teha seda kahe lusikaga?! Jutt on meie pikaaegsest lemmikust Eesti Energiast, täpsemalt aga ühest selle jagunemisel tekkinud tütrekesest Tootsi Windpark OÜ, mille seaduslikud esindajad soovivad halduskohtu kaudu põhivõrguettevõtja AS Eleringi otsuse tühistamist.

Milles asi? Nimelt keeldus AS Elering  hindamast Tootsi tuulepargi investeerimisprojekti selliselt, mille kohaselt neil tekiks õigus saada juba edasiulatuvalt tarbijatelt taastuva elektri tasu soodsamatel tingimustel, ehk siis elektrituruseaduse  § 59 lg 2 punktis 1 toodud määras.

Nad väidavad, et alustasid juba enne  2016. aasta 31. detsembrit elektritootmise seadet puudutava investeerimisprojekti Tootsi tuulepargi maadel töödega, kuna olla seal pinnast või nn. katendit ümber paigutanud. AS Elering leidis otse vastupidi, et Eesti Energia AS kui Tootsi Windpark OÜ õiguseellane ei olnudki seisuga 31.12.2016 alustanud Tootsi tuulepargi investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega ega võtnud endale kindlat kohustust tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks, ega võtnud mis tahes muud kohustust, mis muudaks Tootsi tuulikupargi investeerimisprojekti pöördumatuks.

Jah, tegemist on ikka sellesama skandaalse Tootsi tuulepargiga – mäletate vast, et 2017. aastal kaebasid Tootsi kinnistu enampakkumisele paneku edasi Eleon AS ja Harry Raudverele kuuluv ettevõte Raisner AS.

Asi on läinud aga põnevaks, sest nüüd soovis end kaasata samasse kohtumenetlusse ka Tuuleenergia OÜ ettekäändel, et tegutseb taastuvenergia tootmise valdkonnas, opereerides Tamba ja Mäli tuulikuparke, mistõttu on tal ka elektrituruseaduse § 59 lg 1 p 1 alusel õigus saada taastuvenergia toetust.

Toetuse maksmist piiravad elektrituruseaduse sätted, millest tulenevalt ei maksta kalendriaastas toetust kokku rohkem kui 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Seda toetust võib saada üksnes tootja, kes on alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega hiljemalt 31.12.2016. Kuna toetuse maksmine on piiratud kalendriaastas toodetud elektrienergia mahuga, mõjutab kõigile täiendavatele tootjatele toetuse maksmine Tuuleenergia OÜ õigusi.

Näiteks, 2020. aastal täitus 600 GWh maht juba 27.11.2020 ning ajavahemiku 28.11.2020–31.12.2020 eest enam toetust ei makstud. Kuna Tootsi Windpark OÜ (Eesti Energia AS) ei olnud hiljemalt 31.12.2016 alustanud töid Tootsi tuulepargi osas, siis soovib Eesti Energia AS ilmselt ebaõiglaselt toetust teiste tootjate arvelt. Kui nüüd kohus kaebuse rahuldab, siis ei ole välistatud, et AS Elering annab uue hinnangu, et Tootsi tuulepargi investeerimisprojekt vastab elektrituruseaduse § 59 lg 22 tingimustele. See oleks sisuliselt eelhaldusakt taastuvenergia toetuse maksmise suhtes ning seeläbi väheneks omakorda Tuuleenergia OÜ-le makstav toetus.  Segane asi, kas pole?!

Seega – näiliselt laekuvad elektrienergia tarbijatelt laekuvad taastuvenergia tasud ühte patta, paja suurus on 600 GWh aasta kohta, millest iga tootja saab oma lusikajao toodetud energia kohta. Seega, kui Eesti Energia AS saaks oma tahtmise, väheneksid teiste tootjate tulud, sest pada saab varakult täis. Kohtuveskid jahvatavad ja üks ots juba eelotsuse raames Euroopa Kohtus. Eks tulevikus siis näe, kui palju saab tarbijat järjekordselt koorida.

Ajakirjanikuna kogu seda tarbijaid koorivat taastuvenergia saagat jälgides ning vaadates  hetkel kehtivat mõistusevastast elektrihinda, siis tundub, et ka varasemalt on Riigikohus teinud sellistes analoogilistes asjades nõndanimetatud Riigi kohut – see tähendab, et noh, nagu riigil parasjagu vaja. Kes on siis see riik – see on ka siiani arusaamatu.

Selgitame – näiteks juba alates 2014. aasta lõpust, mil jõustus Riigikohtu üldkogu otsusega ühe elektrienergia tarbija vaidlus taastuvelektri tasu kooskõla kohta põhiseadusega, pandi see puzzle kokku selliselt, et eraõiguslikule isikule ehk AS Eleringile tekkisid avalik-õiguslike tasude kogumise ja riiklike vahendite jagamise õigus, muidugi elektrituruseaduses määratud piirides. See omakorda tõi bumerangina kaasa selle, et eeltoodud vaidlustega seoses olevad AS Eleringi otsused on nüüd juba haldusaktid ja neid lahendab halduskohus.

Kas ei ole siin mitte  mõtlemise koht? Või ütleme sellele lihtsalt “Proosit, poisid!”? Eriti põnevaks teeb selle asja ju see fakt, et sisuliselt vaidleb ju riik riigiga, mõlemad firmad ju 100% riigi omad, küsimus veel kord, kes põrgu päralt see riik siis lõpuks on!? Või on tegemist haldusesisese vaidlusega? Ja mida ütleb lõpuks sellele Riigikohus, kas paneb uue puzzle kokku?

Muuseas – olen ise esitanud kunagi teabenõude AS Eesti Energia ühele teisele tütrele OÜ Elektrilevi, soovides arvandmeid elektrienergiast väljalülitatud  tarbijate kohta üldandmete (koguarv) saamiseks, mis jäeti aga rahuldamata, kuna ei olevat avalik teave. Samas saime äsja Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel teada, et riik selgitab elektritarbimise abil välja tühjad korterid!

See tuletab meelde ühe Rootsi salapolitsei agendi kunagist tegevust Eestis, kes elektripinget alajaamades mõõtes sai Rootsile teavet siin asuvate raketibaaside kohta. Aga ERR-i artiklist saame teada, et Rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev kaardistab Statistikaameti toel niimoodi kortereid, kus puudub tarbimine või on see lihtsalt väike. Eesmärgiks olevat tühjenevate korterelamute pilootprojekt, kus katsetatakse „lahendusi“. Pooltühja korterelamu saab kohalik omavalitsus lammutada ja aidata viimastel elanikel leida paremat elamispinda.

Kokkuvõtteks: Korteri energiasääst toob tarbijale tulevikus kaasa ka kortermaja lammutamise otsuse. Kui selline haldusotsus tehtud, eks siis paluge “kompetentselt juristilt” õigusabi ja lootke kohtule. Kõige selle vältimiseks tarbige palju elektrienergiat ja tasuge ikka järjest tõusvat, kuid siiski  rohelise elektri tasu!“

Andres Raid, ajakirjanik