Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: eluterve mõtlemisega Lõuna-Eesti taadist presidendini, kes ei algatanud ühtegi sõda

-
27.10.2020
Üha enam paistab silma see, kuidas religiooni rakendatakse neomarksismi teenistusse, mida teevad nn punapapid. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

„Rääkisin läinud nädalavahetusel paari väga asjaliku Lõuna-Eesti ääretult toreda mehega, kes targu toimetades on ikka toime tulnud ja kõige selle juures säilitanud nii huumoritaju ja inimeseks olemise võime.

Huumoriga pidi raske olema, sest seda pidi olema liiga palju – seda voolab igast raadiojaamast ja muidugi igast laia levikuga lehest. Tõsiselt on raske enam midagi võtta.

Alljärgnevalt noppeid sellest jutust, samas tehtud märkmete põhjal. Etteruttavalt – terve mõistus pole Eestimaalt veel õnneks kadunud.

Noored tulevad, see on ju ikka nii olnud. Pisuke hirm muidugi on – „pärast“ peaks ikka krematooriumi minema – kaevavad veel välja…

Millest selline jabur mõte ometi?! Aga palun (otsisin üles) – kunagi ilmus ÕL-is: „Rootsis on oodata progressi ja tuntavat edasiminekut. Liberaalide noorteorganisatsiooni juhi Cecilia Johnssoni sõnul tähendaks intsesti ja nekrofiilia legaliseerimine Rootsile kui riigile tõsist edu.“ Kas varsti ka sinu kõrvaltänavas reaalselt  ja hästivarustatud netiavarustes virtuaalselt?!

Nii et taatide hirm põhjendatud?! Progressi ette ka ei tahaks ju jääda…

Käisin mõni aeg tagasi koolinoorte kliimateemaliselt demonstratsioonil Toompeal. Süsinikdioksiid oli üks põhiteemadest ja uurisingi 11. klassi õpilastelt, et palju siis seda nende teada atmosfääris on?! Vastus oli siiras ja üldine: vaat et pool ja see muudkui kasvab!

Katsusin poetada, et kõigest 0,04% (NASA andmed), siis öeldi, et ka seda on liiga palju…

Eksamil vist läbi ei saaks, aga võib-olla ei julge loodusteaduse õpetaja enam vastu vaielda ja lepib sellegagi – tähtis on ju mitte enam adekvaatne teadmine, vaid õnnetunne ja koht vastavas rahvusvahelises indeksite tabelis.

Arutleti ka abielu teemadel jälle mure – omateada olid nad juba aastaid just abielus, lapselapsedki juba asised, aga nüüd selgub, et võib-olla ei olegi… Kirikuõpetaja olla ju ise teada andnud!

Ja tõepoolest – mehed ei ajanud mingit jama. Annika Laats on tõesti öelnud – Kristlik abielu on ammu juba … see mäng on ammu mängitud, abielu on vormistatud riiklik, mingi juriidiline dokument…“

Võtsin Annika Laatsiga ühendust ja küsisin otse – kas tõesti on abielu ajale (sic!) ajale jalgu jäänud, valmistusin juba Pauluse kirjadele toetudes vaidlema hakata, kuid vastus ei olnud sugugi ootuspärane, kuid meeldiv. „Ei ole! Olen ise abielus ja olen selle üle äärmiselt õnnelik!“. Võta siis kinni, äkki sõltuvad vastusedki sellest, kes ja kus küsib ning millist vastust oodatakse?!

Abielu on viimasel ajal kirgi kütnud. Meenub, et bolševike üks esimesi ümberkorraldusi oli naiste vabastamine häbist kui sellisest ja loomulikult igasugustest peresidemetest. Paljad naised marssisid kollonnides, kandsid punaseid vastavasisulisi transparente ja marssisid otsejoones, ei, mitte rindele, nagu novembris 1941 sõdurid läksid, vaid spetsiaalsetesse laagritesse, kus seda uut ideoloogiat harrastama ja juurutama asuti, vastuvaidlemist näiteks mittemeeldimise ettekäändel ei sallitud ja karistati karmilt.

Eksperiment kukkus paraku läbi. Nüüd on uus katse, kaasatud on ka mehed või nende kahe soo loodetav kunagi ehk moodustatava terviku moodustav ühisosa. Isegi referendumi kui sellise mõiste ja sisu on sulaselge jama – sotsid on taas oma 1917-ndate loosungi juures tagasi. Indrek Saar ütleb otse: „Sellest kujuneb EKRE eestvedamisel nii või naa vihareferendum, kus rünnatakse Eesti inimesi ja tehakse paljudele haiget.“ Ja rohelusest kostab toetavalt – „Nõus, rahvahääletus ongi äärmine rumalus.“

Muhedatele taatidele lisaks. Huvitavaks on muutunud vaba maailma kui sellise kuvand ja termin üldse. Meil on tunnustatud ja tubli asutus – Kaitseuuringute Instituut. Selle juht pöördub (vist üldsuse poole) ilmselt lootusrikka küsimusega, kust on puudu vaid emotsionaalsust lisav ohe „ometi kord“ – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik: „Kas vaba maailm saab jälle juhi?“

„Vaba maailma liidri koht on Donald Trumpi ajal jäänud tühjaks.“ Nii et maailmal on ikka mingi üldine juht, kes asju korraldab? Mida siis teised riigid siis veel  pingutavad ja rabelevad, kui juht on üks, rahvas ja riik lausest veel puudu?!

Siinkohal tuletaks meelde instituudi juhile, kus on küll teadurid, kuid uuringuid (teadaolevalt) paraku pole, et Donald Trump on üle tüki aja esimene USA president, kes pole algatanud ühtegi sõda ja on toonud sõjakolletest koju tagasi hulga oma noori mehi ja naisi, säästes nende tervisele lisaks ka eelarvet?! Seesama press aga, kes enne siunas Gaddafit ja Saddami, on nüüd ette võtnud Trumpi. No ja ega meie meinstriim maha ei saa jääda!

Me ei tea paraku sisuliselt midagi ei Leedu, Läti ega Soome tegelikest arengutest, siin viibivast Ungari Parlamendi spiikri visiidist pole kuskil…sõnagi! Selle eest teame täpselt Trumpi „veidrustest“, Venemaal toimunud tulekahjust ja sellestki, et Silvia ei ole enam üksi ning kuskil rannamajas oli keegi kellegagi vahekorras. Aga – viimasest paluks detaile, üksikasju ja loomulikult jätku!

Andres Raid, ajakirjanik