17.03.2021
Urmas Kruuse aegadel tegeleb maaeluministeerium neitsilikkuse probleemidega.
“Äsja oli emakeelepäev ja kes küll kõik sõna ei võtnud – otsekui oleks mingi konkurss lahti läinud, et kes küll see kõige kangem emakeele armastaja ikkagi on!
Äsja kajastasid ka Uued Uudised, et Maaeluministeeriumi ametnikud avastasid uue valdkonna – miks samuti mitte olla keeleuuenduste (mis ühtivad muidugi „pea“joontega) vallas üleilmseks juhtoinaks ja uueks liidriks!
Jätame muu hulluse kõrvale, ilmse muu ning valdkonnale omase aruka tegevuse puudumine annab tunda. Niisiis kaasus – „virgin oil“.
Esiteks – teade Maaeluministeeriumilt (ERR-is esitatud versioon) on vale ning seda juba keele koha pealt. Maaeluministeerium ei „hakka“ midagi ega kunagi tegema, i.e. ta ei ole antud konstruktsioonis subjektiks. Ministeerium on Laial tänaval Tallinnas ja seisab seal kindlalt – ta ei algata, lõpeta, laienda ega piira – ammugi ei liiguta midagi ega liigu ka ise. Kui keegi midagi alustab, siis on seda ilmselt mõned sealsed ametnikud või ametnik.
Järgmiseks sammuks oli küsimus Maaeluministeeriumi ametnikele – kas ministeeriumis on vastava ettevalmistusega inimesi, kes on üldse suutelised sotsiolingvistikas orienteeruma või suudavad selles valdkonnas suisa kaasa rääkida? Vastus tuli pärast mõningast keerutamist – ei ole. Vähemalt aus, sest „jah“ oleks olnud sulaselge vale.
Seega – sellega ei hakka tegelema loomulikult ei ministeerium ega tema ametnikud vaid võib-olla palgatakse selleks jaburuseks keegi kolmas. Milleks palgata kedagi tegelema lollustega või üldse millegagi, seda enam, et see neisse üldse ei puutu?! Raha on liialt käes? Ja aru mitte eriti?
Teeks ettepaneku mitte „neitsiõlil“ pidama jääda. „Veelpruukimatanaiseõlile“ lisaks võiks Eesti Vabariigi Maaeluministeerium lahendada samaaegselt ära ka Neitsisaarte ja Neitsi tähtkuju nimeküsimused, vast ainult Neitsi Maarjaga läheks raskemaks, meie Kumu spetsialistid-eksperdid ju teavad, et nii Tizian kui Rubens jpt. oleksid oma Madonnade (Neitsi Maarja) ümbernimetamise puhul vaid rõõmsad olnud…“
Andres Raid, ajakirjanik
