Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: Katri Raiki halvustatavad eakad õpetajad on maa sool, noored peavad selleni alles jõudma

-
24.11.2020
Kool

“Milline peab siis lõppude-lõpuks olema õpetaja ettevalmistus, motivatsioon ja stimuleerimise süsteem? Milline peab olema tema dispositsioonide süsteem ja ilmavaade?

Tundub, et kõige olulisem on tema vanus. Peaasi, et oleks noor ja kaunistaks statistikat – palju oskab, teab või tahab, pole oluline.

Üsna teeneka koolidirektori võsu Katri Raik on veendunud ja tundub, et veendunult: „Kordan väsimatult: iga viies Eesti matemaatika-, keemia- ja geograafiaõpetaja ja iga neljas füüsikaõpetaja on vanem kui 60.”

Katri Raik: Eesti õpetaja on Ukraina maasikakasvatajaga ühel pulgal?

Meenub kuuekümnene Nikolai Remmel, kelle millegipärast ja teenimatult igavaks peetud algkooli eesti keele grammatikatundides õpitu võimaldab tänase päevani -d ja -i mitmust eksimatult kasutada ning laadi- ja vältevaheldus on meeles kui ükskordüks.

Kui Paul Ariste ülikoolis sissejuhatust keeleteadusesse luges ja eksamil omandatut kontrollis, polnud vaja pingutada – niivõrd selgeks oli saanud leksika ja semantika, kõne ja keele erisused ja isegi naljatledes visatud mustlaskeelsed fraasid – ja selged senini.

Keemiaring ei mahutanud 80-se Richard Kleisi loengute huvilisi ära, niivõrd sisukad olid need. Oleg Muti eksamil reeglina maha ei kirjutatud – piinlik oli, ehkki ei Old English ega Middle English koos Great vowel shiftiga polnud midagi kerget.

Villem Ernits oli pea 90, Villem Raam sama ja Leo Soonpää ka, fantastiline Nora Toots kah üle viiekümne. Aga neist paremaid ei olnud olemas, nendega võrdseid pole paraku tulnud. Neid oli loomulikult rohkemgi veel.

Õpetaja peab olema isiksus ja eeskuju kõigepealt, iga ei mängi paraku rolli.

Meie nooruslik õpetajakaader valmistub aga streikima, kuid nende hulgas on neid, kellele õpetajaamet paraku üle jõu käib ja seda tuleb ka tunnistada. Palka juurde? Loomulikult, kuid väikese klausliga – väärilistele ja ainult, teised tuleks koolist hoopis eemal hoida.

Mulle toodi ühe andeka 6. klassis õppiva tütarlapse kontrolltöö ühiskonnaõpetusest, mille õpetaja oli „parandanud“.

Toome vaid mõned näited.

Küsimus – õpilaskond – mis see on? Vastus oli – kooliõpilased! Õpetaja tõmbas selle valena maha, sest õige olevat „ühe kooli õpilased“. Teadke siis edaspidi, et kui näiteks Eesti õpilaskond tähistab 1. septembrit pidulike aktustega, siis puudutab see vaid ühte kooli…!

Edasi. Kuidas saadakse EV kodanikuks? Vastus: sünnijärgselt. Jälle vale! Õige olevat – kui vähemalt 1 vanem on kodanik… Huvitav, kas siis ei sünnitagi või kuidas?

Miks valime parlamenti? Vastus: …selleks, et osaleda sel viisil riigi juhtimises. Jälle vale! Õige olevat – kõik ei saa riigi juhtimises kaasa rääkida…

Kes moodustavad erakondi? Vastus – vabariigi kodanikud. Tuleb välja, et vale puha. Tuleb välja, et moodustavad hoopis need, kes soovivad osaleda riigi valitsemises.

Lõpetuseks kõlbab ehk see. Mis on erakonna tegevuse eesmärgiks? Vastus: …selleks, et ellu viia oma poliitilist agendat! Aga võta näpust, taas vale! Õige on – et saada võimule!

Viimane toodud on eriti rumal, sest erakonna TEGEVUSEL ei saa eesmärki olla, tegevus (ükskõik milline ei ole eesmärk, vaid vahend), eesmärk saab olla subjektil ehk partei liikm(ete)l.

Aga mis puudutab eesmärki, siis tunne on küll selline, et õpetaja on esitanud oma arusaama, võib-olla ka enese soovunelma.

Lisame siia juurde, et see õpetaja ei ole kaugeltki 60…“

Andres Raid, ajakirjanik