15.02.2023
Ajakirjanik Andres Raid.
On see nüüd valimistega seotud või millegi muuga, kuid nonsensirohkus kõikvõimalikes tekstides viitab küll moodsas, kuid saamatus keelepruugis „uue normaalsuse“ tekkele ja see peaks veel selge mõistuse säilitanud inimese ärevaks tegema.
Kristina Kallas, kes peaks olema ju kirjade ja seniste ametikohtade alusel otsustades haritud inimene olema, võtab öelda: „PÄEVA TEEMA | Kristina Kallas: riigikaitseõpetus peab olema igale õpilasele kohustuslik ja sisaldama ka patriotismi kasvatamist“.
Kasvatame patriotismi. Üks võimalik tähendus on see, et võtame mingi „patriotismi“ ja hakkame teda siis kasvatama?! Mis suunas, kui suureks?! Kes see „meie“ on?! Suur osa inimesi, kes saavad selle väite jampslikkusest aru, paluks sellest „meiest“ kohe välja arvata.
Teiseks – mis asi on patriotism?! Vaata, kust autoriteetsest (mitte wiki) allikast tahad, see on kodumaa armastus. Hakata armastust kasvatama, ükskõik kelle vastu, on lootusetu ettevõtmine. See on sama hea, kui väita, et vaata, Jüri, praegu sa Manni küll ei armasta, aga me hakkame seda tunnet nüüd sinus kasvatama, kirjutame projekti, võtame selleks riigilt paar miljonit tuge ja varsti sa hakkad õhkama ja paluma, et aitab kasvatamasest küll, armastus ei mahu enam keresse ära. No siis uus projekt ja miljonid, kere kasvatamiseks…
Muide taas tõsisemalt – patriotism vähemalt Encyclopedia Britannica andmetel 2000 aastat vanem termin kui natsionalism (truudus ja armastus oma rahvuse vastu).
(patriotism, feeling of attachment and commitment to a country, nation, or political community. Patriotism (love of country) and nationalism (loyalty to one’s nation) are often taken to be synonymous, yet patriotism has its origins some 2,000 years prior to the rise of nationalism in the 19th century.)
Silm ka ei pilgu ja meile kirjutatakse taas mingist „uuringust“ ja tegemist on kõige otsesema valega, sest uuringut tegelikult olemas ei ole ja selle järgi isegi ei lõhna, esitatud on mingi olematu metodoloogia alusel koostatud küsimustikule antud vastused, millega mitte midagi peale pole hakata.
Keegi räägib meile aga retseptist, mis on Eestis ilmselt universaalne – hinnatõus! Loeme: „PÄEVA TEEMA | Margot Roose: ministergi nendib vaid, et sorteeritavad jäätmed valatakse kokku. Ei aita muu kui suur prügiveo hinnatõus“
Süvenege sellesse teksti vaid korraks – selleks, et mitte jäätmeid kokku segada, tuleb hinda tõsta. Kuidas mõjutab mingi hinnatõus või langus jäätmete segamist või mittesegamist kraanialuses prügikastis?! Mille hind tõuseb?! Aga see pole tähtis – loosung on taevas, rohepööre ootab ja hinda tuleb tõsta, aja suust välja mida tahes.
Madle Lippus jätkab. „Tallinna abilinnapea Madle Lippus: kindel ei Tallinna väikesele ringteele! Jälle üks projekt üksnes autojuhtide huvides”. Selle loogika alusel on kõik maanteed ju üksnes autojuhtide huvides, kõik suured ja väikesed ringteed, sest jalakäijad seal ju ei kõnni. Mingi jonnipunn võib muidugi väita, et bussijuhid, kes inimesi sõidutavad, on nagu ka huvitatud ja äkki bussireisijad ka, kuid selle Lippus oma väitega välistab. Ilus oleks siis olnud täpsustada, et kas ainult kutseliste autojuhtide, või ka näiteks lennukipiloodist või laevakaptenist niisama autoga kulgeja võib ennast ka huviliseks lugeda?! Kisub jaburaks, täpselt sama jaburaks, kui esitatud väide vägagi kõrge ametniku poolt.
Maailmas aga käib elu omasoodu – 4 õlifirmat teenivad triljonilise käibe juures ookeani taga miljardilisi ülikasumeid just tänu Venemaale kehtestatud sanktsioonidele ja kuulus ja kunagi väga hinnatud Yale`i ülikool on langenud tasemele, kus professor soovitab Jaapani eakatele massilist enesetappu ja seda ilma igasuguse irooniata – otseselt.
Andres Raid