Andres Raid: kelle oma on “meie oma” Coop?

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Rootslastel ka “meie oma” Coop päris olemas.

Ehkki poetaguste staatusesse alandatud nö „tavainimesed“ on just need, kes meie üliandekate valitsejate elustandardi ja kupjalaadsed inimeksperimendid tegelikult kinni maksavad, omistatakse neile ka puudulik mõtlemisvõime.

Tegelikult tundub asi olevat hoopis vastupidi. Istuvad eite-taati ja arutlevad ja teevad seda paremini ja argumenteeritumalt kui suvaline kohalik kolumnistihakatis, kõrgametnikest rääkimata.

Maarahvast kõigepealt on juba aastaid häirinud siinse COOP-i nimetamine “meie oma” ja muude selliste nimetustega, mis justkui viitab, et COOP on endise ETKVL-i ehk Tarbijate Kooperatiivi järglane ja puhta eestlaste oma.

Täna loevad nad aga, et Coop Pank annab teada:

“Soovime liikuda järjest enam kliimaneutraalsuse poole ja sellest tulenevalt kaardistame oma keskkonnamõjusid. PCAF aitab meil mõõta laenuportfelli CO2 jalajälge viisil, mis on võrreldav teiste pankade ja finantsasutustega üle maailma,” selgitas Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Aleksei Akulistõi pressiteates.

Kõigepealt itsitatakse südamest, et mis imemees küll see „jätkusuutlikkuse projektijuht“ on!

Teadaolevalt on keegi käinud lennuväljasuuruses COOP-i terminalis, asus see Stockholmi lähedal ja Skandinaavia oli COOP ketti ja vastavaid silte umbselt täis. Seega – kas tõesti on meie oma ETKVL juba laienenud üle Skandinaavia? Nii kõvad tegijad?!

Tegelikkus on, nagu välja tuleb, ikkagi selline, et täpselt sama logoga, sama tegevusalaga COOP kuulub rootslastele, taanlastele ja norrakatele. COOP Norden on asutatud juba 1918. aastal ja praegu on asi nii: Sweden’s KF (42%), Denmark’s FDB (38%), and Norway’s Coop NKL (20%).

Meil väidab õnneks väheusutav, kuid ametnike hulgas autoriteeti omav WIKI: “100% Eesti tarbijatele endile kuuluv Coop Eesti (COOP Estonia) on vanim ja suurim jaekaubanduse valdkonnas ühiselt tegutsev grupp Eestis. Selle nime all toimetab 18 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut kokku ligi 330 kaupluse, 6000 töötaja ja ca 70 000 klientomanikuga. Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, seejärel Sindis ning järgemööda loodi sarnaseid ühistuid üle Eesti veel igal pool. Selleks, et piirkondlikud tarbijate ühistud omavahel paremini koostööd teha saaksid, asutasid nad 1917. aastal Coop Eesti Keskühistu.

Vaatame aga logosid:

Eesti COOP

ja siia kõrvale Skandinaavia COOP

„Pööblil“ on ammu mõningad kõhklused ja kahtlused, et rootslased on peale pankade üles ostnud ka Eesti ETK.

Eriti süvenes see nüüd, kui COOP Pank alustab rohepöördega, sest meie oma “tarbijad”, kellele see kõik kuuluvat – need nii lollid ju ometi olla ei tohiks… siin on miski jama – nii arvatakse ja ilmselt mitte alusetult.

Arvavad seal Kükametsas, et asja saaks vist kontrollida kui vaadata, kas ka COOP Norden AB tegi sama tembu, nimelt:

BNS teatab: “Selgitamaks välja oma laenu- ja investeerimistegevuse mõju kliimale, liitus Coop Pank süsiniku arvepidamise finantspartnerlusega PCAF ehk Partnership for Carbon Accounting Financials“.

Kui tegi, siis on asi selge, et mingit 100% “tarbijatele kuuluvat” COOP Eesti nimelist asja ei eksisteerigi – kuid kes meile, „ei-kellelegi“, seda ikka ütleb!

Maailmas on asjad aga veelgi segasemad, Rumeenia keskpank võttis ametlikult tööle astroloog Minerva (kohalik kuulsus), sest tavaanalüütikud ei saa enam hakkama! Itaalias on kuiv ja geoloogid laiutavad kätega – vett ei ole! Aga peab olema või äkki ikka on – riigitööle palgati ekstrasenss-lausuja, kes suure palga eest äkki midagi leiab! Meil pole vaja ei ekstrasenssi ega astroloogi praeguse kursi lõppjaama kindlaksmääramiseks, see on selge ja selle nimi on rahvakeeli Sirtsu soo.

Andres Raid, ajakirjanik

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused