20.11.2020
Raul Rebase kummaline üllitis
“Kunagine kolleeg ETV päevilt kirjutas oma tuntud ladusas esituses “Maalehele” loo sellest, kuidas “taandumistega sõdu ei võideta”. Ei saanudki aru, kuidas kirjutatu oli seotud referendumiga, mis ilmselt autorit kirjutama ajendas või mine tea, paluti äkki Avatud Eesti Fondi (sic!) nõukogu liikmel sõna sekka öelda.
Olen aru saanud, et referendumil avaldab rahvas oma arvamust selle kohta, mis on abielu mõiste sisu – kas traditsiooniline (mees-naine) või midagi muud. Kõik.
Raul Rebane: käib võitlus, mis ideoloogia peale jääb. Taandumistega sõdu ei võideta
Nüüd kriisiajal panna täiskasvanud inimesed arutama teemal, kes kellega tohib magada, see on täiesti arusaamatu ja tegelikult lubamatu.
Kes pani „arutlema“, kes käskis? Kriisi ajal – mis see kriis siia puutub, kas kriisi ajal arutlemine erineb arutlustest muul ajal?! Kui ei saa aru, siis on viga äkki retsipiendis, äkki vajaks järele aitamist? Tegelikult lubamatu… Aga näiliselt, mitte tegelikult – kas see oleks lubatav? Ja üldse – kes ära keelas? Tunnistan, arust jääb puudu – ei suuda luua seost referendumiga.
Seoses valimistel välja kujunenud olukorraga valiti meil võimalus minna tagasi ja tõmmata pidurit. Ja see on päris terav konflikt, sest kuidas saab selgitada uuele põlvkonnale, et areng tuleks seisma panna?
Kuhu me tagasi läheme? Kes tõmbas ja mis pidurit? Väites esitatud küsimusele arengu kohta on vastus üks ja ainult üks – arengut pole võimalik seisma panna mitte kellelgi, kuskil ega kunagi ja TRÜ-s käinud Rebane peaks seda teadma kui ükskordühte. Seega – vajadust kellelegi midagi selgitada pole põhimõtteliselt olemas.
Võtame ühe punkti veel.
Siin on ikkagi võitlus, et mis maailmavaade ja ideoloogia peale jääb. Taandumistega sõdu ei võideta.
Taas viga. Taandumislahingud ja seejuures vägagi edukad on sõjastrateegia ja taktika osa. Näiteid on ajalugu paksult täis – kasvõi I MS, kus Saksa küll kogu aeg ründas, kuid lõpuks ikkagi alla andis ja seejuures polnud ühtegi vaenusõdurit tema pinnal!
Ja sõdadest veel – sõdu kaotavad mitte sõdurid, vaid poliitikud. Tasuks meelde jätta.
Andres Raid, ajakirjanik
