17.12.2020
Kohtute töö ei tohi naljanumbriks muutuda. Pilt on illustratiivne.
„Eesti uuema kohtupraktikas on käimas protsess, mis võib pakkuda nii pretsedenti kui ka kõneainet päris pikalt. Pärast Tiiu Põllu taandumist kohtukroonikat käsitlevate proffide hulgast on see koht paraku täitmata jäänud ja asjalikke käsitlusi samahästi kui polegi.
Aga – äsja lükati Tallinna Ringkonnakohtus edasi (algab 18.01.20121 kell 10.00) kõmutekitanud nn Kemerovo protsess, kus arutuse all kuritegeliku grupeeringu süüasi.
Jätame selguse huvides ära kohtuasjade numbrid, kuupäevad ja muud meie kaasuse puhul kasutud üksikasjad ja keskendume hoopis muule. Ajakirjandus on grupeeringu ristinud „narkojõuguks“, sest nii on selle prokuratuur ilmselt välja käinud. Süüdistuses paraku ühtki narkoepisoodi polegi, on vaid „osalemine“ ja „juhtimine“ (paragrahvid 225 ja 226), seda oleks võinud ju ajakirjanikud märgata, kuid ilmselt pole asjasse süvenemine enam aja märk.
Jätame kõrvale ka otsesed valed tõlked ja lubamatud tõendid ja vaatame hoopis muud. Muu seisneb aga selles, et Maakohus mõistis V.Gulevitshi süüdi ja määras talle 8 aastat vabadusekaotust. Süüdimõistetu esitas apellasioonikaebuse ja see pidigi tulema arutusele äsja, 16. detsembril.
Vahepeal aga juhtus vanglas intsident – süüdimõistetud mõrvar ründas Gulevitshit (kuidas üldse vangla julgeolekuteenistus nad omavahel kokku laskis??!!), see aga keeldus end ilma advokaadi juuresolekuta ja osavõtuta seletuste andmisest ja ei tunnistanud end ka kannatanuks.
Seepeale algatati uus kriminaalasi – kõigepealt mõistis Maakohus Gulevitshi õigeks, kuna ütluste andmisest võib keelduda. Prokurör kaebas asja edasi Ringkonda – tulemuseks oli see, et ründaja sai 4 kuud kehavigastuse tekitamise eest ja ohver 6 kuud ütlustest keeldumise eest. Kuuele kuule lisati 8 aastat juba määratud karistust ja tulemuseks oli liitkaristusena 8,5 aastat. Riigikohus asja arutlusele ei võtnud, seega karistus jõustus.
Tuletame meelde, et see kaheksa aastase karistuse apellatsioonikaebust arutati äsja… Mis välja tuleb?! Apellatsioonikohus arutab asja, mis oleks juba nagu jõustunud?! Siin on veel üks nüanss – süüalusel on kohe pool aega kinnipidamiskohas veedetud ja tekib võimalus ennetähtaegselt vabanemiseks – aga kui käimasolev apellatsioonikohus kuulutab mehe näiteks süütuks, istus siis niisama?!
Aga, jälgigem arenguid, meinstriimi objektiivsuse peale kahjuks lootma jääda oleks ilmselt liig mis liig.“
Andres Raid, ajakirjanik