Andres Raid: kui Nordica saab raha, siis kes saab?

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
LOT on üks, kellele raha võib minna.

„Nordicat puudutav rahaeraldus jooksis läbi enamikest uudisportaalidest, pikaajalise vaatlejana katsume aga pisut vaadata ja ehk isegi  sünteesida, mis selle taga tegelikult peidus on.

Nagu me oleme prognoosinud, ei jää asjaosalistel muud üle, kui 11 miljonit eurot LOT-le lihtsalt välja käia. Seega – 11 miljonit eurot Regional Jeti  49 protsendi aktsiate eest, mis – värskendame mälu –  anti omal ajal ära 1 euroga ja millest asekantsler Ahti Kuningas Delfi TV-s uhkusega teada andis… Tekitatud otsene kahju 11 miljonit – ja mis siis?!

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Olime veel hiljuti isegi liigagi optimistlikud, sest prognoosisime 3 miljonilist arvet. Opositsioon oli millegipärast Riigikogu saalis kuidagi heatahtlikult vagusi.

Kohtuasi aga läheb edasi, endised töötajad nõuavad  uuesti hagi tagamist, sest vastaspool on tunnistanud, et „raha pole ja asi tüürib pankroti suunas“. (Erki Urva).

Juriidiliselt: Taotluse kohaselt puudub kostjal I registrisse kantav või muu likviidne vara ja tema majandustegevus on pikaajaliselt tugevalt kahjumlik. Kostja I on juba praegu maksejõuetu, millele on viidanud nii Eesti Vabariik kui kostja I ainuaktsionär ise ning seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjon.

Vabariigi Valitsuse 25.07.2020 Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlusele lisatud raporti kohaselt on kostja I turuväärtus 16.07. 2020 seisuga negatiivne ja miinuse suuruseks arvutati 19 533 000 eurot.

Teisisõnu –  sel juhul peaks juba ammu olema välja kuulutatud pankrott, sest vastavalt Äriseadustikule ei tohi aktsia kapital langeda alla 50 protsendi. Siin on aga juba 20 miljonit miinuses ja ennäe, tegutseb ikka edasi.

Mis puutub LOT-i nõudesse, siis tundub, et see tahetakse see vaikselt ära maksta. Valitsuse pressikonverentsil oli Nordica teema kõne all, selget vastust ei olnud. (https://www.youtube.com/watch?v=dJypQ9rLypU 32. minut)

Veel üks detail. Urva väitel on neil 24 lennukit. Neid kokku lugedes sain kõigest 22 ja paistab paistab et Urva luges sinna sisse ka teoreetilised LOTi 2 Embraeri. Plaanikomitee taust annab tunda?!

Omaette küsimus on nende 22 lennuki seisukord – nende müüjad hingasid kergendatult, kui neist lahti said, jäägu see liiga tehniliseks minev kirjeldus välja.

Pisut pildi täiustamiseks aga siiski. Kunagine Estonian Airi juht Toomas Peterson – praegune lennundusekspert, endine TK “Leiburi” raamatupidaja, ütles 1995. aastal kuldsed sõnad pilootide koosolekul. “TÄHTIS POLE KASUM, VAID TÄHTIS ON KÄIVE JA POLE VAHET,  MIDA JUHTIDA, KAS KANALAT VÕI LENNUFIRMAT”. Kõik piloodid oigasid selle peale.

Neid CRJ-900 vanu „romusid“ võeti SAS-lt, Air Nostrumilt, pluss turul olid ripakil ATR 72-600 8-tk, mida keegi ei tahtnud, sest ei sobinud meie külma ning niiskesse kliimasse ja olid seejuures  väga kallid oma hoolduskuludelt. Neil ATR 72-600 lennukitel nimelt puudub APU ehk maakeeli lisamootor sabas, mis annab õhku, soojendab ja annab elektrit, kui lennuk on maa peal. Eelmine firma, mis neid liisis, andis nad liisingfirmale tagasi esimesel võimalusel ja kuna kallis pidada, siis nad vedelesidki turul.

Tundub vägisi, et püramiidi jaoks Palmerile aga käisid küll. Samas kaks CRJ-900 lennukit viidi eelmisel kuul juba romulasse, ühe otsa lend. Ülejäänud on siiani maksumaksja kaela peal.

Ka see eelleping LOT- ga on tänase seisuga agentuuri andmetel allkirjastamata ja kui isegi allkirjastatakse, siis kumbki osapool saab sellest taas taganeda. Ja mis siis saab, kui ei allkirjastata põhilepingut ja vaidlused jätkuvad? Kas kantakse 30 miljonit  tagasi?

Valitsuse istungi päevakorras seisis asi nii: „Majandus- ja taristuministrit volitatakse pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional Jet OÜst 49% suuruse osa omandamiseks otsustama ASi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine 22 miljoni euro võrra.“

Võtame ette Võlaõigusseaduse vaatame, mis imeloom on eelleping, millest jutt käib:

Võlaõigusseadus

§ 33.  Eelleping

(1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

(2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.

Eellepingu eesmärgiks on seega see, et võetakse endale kohustus sõlmida nii-öelda päris leping kunagi tulevikus. Seda kasutatakse siis, kui ühel või teisel osapoolel ei ole mingil põhjusel võimalust või tahtmist lepingut kohe sõlmida, näiteks ei ole ostjal veel raha.

Kokkuvõtet – kokkulepet ega lepingut pole, raha antakse aga ikka.“

Andres Raid, ajakirjanik

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused