Isegi vanem generatsioon, kes mitte nii eriti ammu oli harjunud lugema ridade vahelt ja maailmas toimuva kohta loomulikku analüüsivõimet kasutades enam-vähem reaalset pilti omasid, on tähele pannud, et meie peavoolust on kadunud lisaks adekvaatsele kodusündmuste ülevaadetele välisuudised mahus ja vormis, mis võimaldaksid vaid neile väljaannetele toetudes mingitki adekvaatset pilti maailmas toimuva kohta näha ja seda toimuvat seeläbi ka paremini mõista.
Info asemel on tulnud puhtakujuline propaganda ja pakutav valik on pealtnäha enam kui juhuslik. Paljunäinud vanem generatsioon pahandab aga veel sellegi üle, et see propaganda on niivõrd infantiilne ja peletab eemale kahjuks ka siis,, kui seal mingi iva peakski leiduma. Koduste asjade kajastamisest ei maksa rääkidagi ja seda protsessi on huvitav jälgida eeskätt just jälgides mitte niivõrd, mis juhtus, kuivõrd kuidas ja kas üldse kajastatakse.
Kus on meie korrespondentide-kommentaatorite ülevaated Viinist ja Prahast, kus silmnähtavalt senist maailmakorraldust ümber tehakse?! Arengud on ju enam kui hämmastavad – Erdogan saab üle aastate kokku Armeenia liidri Pašinjaniga, Raadio „vabadus“ korrespondent läheb uudistama kõrvuti seisvate Alijevi ja Erdogani käest asjade käigu kohta küsima ja saab kahelt naervalt riigijuhiks ühiseks vastuseks, et „ärge tehke seda, tervisi Sorosile!“. Erdogan teatab otse ja avameelselt, et tema on ainuke mees maailmas, kes räägib vabalt ja otse mõlema vaenupoole juhtidega (Putini ja Zelenskiga) ja jutu sisust kannab ette mitte meediale, vaid Putinile endale! Biden tuleb saudide juurest tühjade kätega ja teatab vaid, et „oops, pettumus!“ ja läheb enese kehtestatud sanktsioonide käes vaevlevasse Venetsueelasse, kus samuti edu ei paista.
Reutersil on valmis küsimus Saudi Araabia printsist energiaministrile ja saab sellise vastuse, mis läks kulutulena üle maailma laiali – ainult mitte meie ajakirjanduse ja valitsuse jaoks. Isegi suur Reuters paljastati otseses vales, mida too oli levitanud Venemaa ja Saudi kohtumise ja seal sündinud kokkulepete kirjeldamisel olukorras, kus seda polnud toimunudki! Selle paiskas minister Reutersi korrespondendile otse näkku ja jättis loomulikult vastuse andmata.
Maailm muutub, meie publikut sellest paraku ei teavitata. Maailma meedia keskpunktis on taas ka Julian Assange võimalik väljaandmine USA-le – pole kõigi nende aastate jooksul kuulnud siinsete poliitikute ja kolumnistide seisukohti selleski küsimuses, ehkki vastasseis on ju põhimõtteline. Käivad üliemotsionaalsed debatid (Julian Assange – kas vaba sõna märter?) ja küsimus ei ole ju Assange`s, vaid tõepoolest sõna ja mõttevabaduses!
Meile räägitakse aga sellest, kuidas Putin keerab kihva meie vanima limonaadiretsepti ja loo autor ei vaevugi kindlaks tegema, et juba 20. sajandi päris alguses müüdi meil margilimonaadi nii poodides kui laatadel… Meil on tähtsad mudijad-blogijad ja piinakambrid Ukrainas, kus keegi timukas kohalikelt kuldhambaid tangidega välja kiskus…
See, et tegemist oli kohaliku küla stomatoloogi mitmekümneaastase kollektsiooniga ja saksa ajakirjanikud selgitasid selle ka välja (ingl.k) ja kuuldavasti läks ka PM selle orki, õiendust aga ei kuskil.
Andres Raid
Quo vadis, peavool?!