30.03.2021
Nordica tähendab juba ammu maasistuvaid lennukeid. Pilt on illustratiivne.
“Suhteliselt äsja saime teada, et ringkonnakohus otsustas: Nordica peab tasuma Estonian Airi töötajate saamata tasud!
Ringkonnakohus: Nordica peab tasuma Estonian Airi töötajate saamata tasud | Majandus | ERR
“Nordica juhatuse esimees Erki Urva ütles, et lennufirma esitatud tõendite valguses on kohtuotsus selgelt suur pettumus”. Vaatame, pisut lähemalt., milles see „pettumus“ seisneb.
Tundub, et see on ENSV Riikliku Plaanikomitee taustaga Urvale tõesti suur pettumus, kui lennufirma omanik (Eesti riik) peab oma endistele töötajatele välja maksma saamata jäänud töötasu!
Seejuures peaks Urva ju teadma, et kohtuotsus võeti vastu mitte lennufirma esitatud tõendite alusel, vaid just nende tõendite alusel, mida Nordica algusest peale varjas! Tuletame meelde, et need tõendid esitasid kohtule hagejate advokaadid.
Ja nüüd peab Nordica valima tee mida võiks tinglikult nimetada „ aga nii nõuab kodumaa” (ja mida samas kardab Eesti maksumaksja!).
Raamatut „Kilplased“ olete lugenud?! Selles püüdsid kilplased surnud siga toita, seaga ei toimunud midagi, aga ümberkaudsed rotid läksid millegipärast rasva…
Millised on perspektiivid?
Variante on ilmselt kolm.
1) Saavutatakse kompromiss ja rahad makstakse ära. Riigi rahakoti laastamine jätkub.
2) Kaevatakse Riigikohtusse aga Riigikohus et võta seda menetlusse. Kokku on ju 4 kohtunikku otsuse õigsust juba kinnitanud. Riik peab kohtu otsuse jõustumisel EU komisjoni otsust täitma hakkama ja nõudma tagasi 82 miljonit eurot ebaseaduslikku riigiabi, lisaks lendavad võlgniku kallale ka teised võlausaldajad 43 miljoni euroga, sest lõpuks ometi on selgunud Estonian Airi õigusjärglane.
3) Riigikohus võtab menetlusse ja töötajad võidavad ikka ja kordub punkt kaks.
Punkt kahe ja kolme häda on aga selles, et siis läheb firma „kotti“ ning riigi varasalvest saab hõlptulu otsa. Ei saa enam raha ei palmerid, urvad ega ka „parteid“. Aga raha on ju kõigil kogu aeg jätkuvalt hädasti vaja, seda enam, et see ei ole enda, vaid võõra ehk riigi oma.
Tuleb meelde Armeenia raadio nali – sellelt küsiti, kas palja tagumikuga siili peale võib istuda? Vastus kõlas: võib, kui tagumik on võõras ja kodumaa seda just nõuab.
Üle kolmesaja miljoni on läinud, saanud oleme kohtuvaidlused ja lennufirma, mis ei lenda ja mida selle juht Urva nimetas turismiettevõtteks.
Kas see on mingi kaasaegse Eesti eripära, et kõik peabki kuidagi viltu minema?!
Tuletage meelde, mis võimalused ja edud pidid kaasnema e-residentsusega – ära ei jõutud kiita ja president püüdis seda isegi Paavstile sokutada!
Ja täna loeme:
„Eestist sai välismaiste krüptorahaskeemitajate paradiis – põhjusteks nõrgad seadused pluss e-residentsus“… Võib öelduga mitte nõustuda – aga avanesid ju võimalused?! Jah, skeemitajatele küll.
Andres Raid, ajakirjanik
