17.02.2021
Plahvatused on Rootsis peaaegu igapäevased. (Foto: Scanpix)
„Huvitaval kombel on kuidagi eriti nii, et maailm müriseb ja käriseb ja meie meinstriimist pole neist asjust midagi kuulda. Paugub ka siinsamas meie vahetus ümbruses ja ikka on vaikus! Kui Kamerunis läheb buss ümber ja Venemaal on hokiväljakul lööma, siis on see esikülgedel…
Mis siis taas!? Aga Rootsi kuninglikus heaoluriigis paugub jälle – kolm plahvatust 2 tunni jooksul, naabrite press ahastab ja meil – ei midagi. Rootsi tuttavad helistavad ja pärivad, kas meil rahulik, neil seal põrgu lahti!
Sellest on tänaseks juba paar päeva, Kristianstadi plahvatus oli seejuures nii võimas, et kostus kilomeetrite taha! Naistekliinikusse (tea, mis sellel kuningriigi poolt ulualust ja enam kui rikkalikku ninaesist saanud pagulasel rootsi naiste vastu oli – tõrksad ehk liiga!?) paigaldas 11. veebruaril pommi tumedanahaline indiviid ja lahkus seejärel “lavalt”, meil ei lausetki kuskil, ju siis korrektsuse huvides.
Sellised on lood, neist peaks ikka teama ja õppima.”
Andres Raid, ajakirjanik