27.05.2022
Ajakirjanik Andres Raid.
Eesti Vabariigi ministri väljaöeldu paneb häirekella lööma – kui tase on selline, siis on asjad pahasti. Loeme: „Siiski peitub edu võti just arendustegevuses ja digitaliseerimises“.
Vahet tuleb teha subjekti ja objekti vahel – on elementaarne, et tegevus (antud juhul arendustegevus) ei saa olla ei eesmärgiks ega „edu võtmeks“!!! Igasugune tegevus saab olla vaid vahendiks ja tähtis on selle tegevuse tulemus, resultaat, kui soovite – see on see, mis määrab edu või läbikukkumise.
Sama käib digitaliseerimise kohta – noh, digitaliseerime kõik ja kõike – mis on selle tegevuse tulemus, mis meie jaoks selle digitaliseerimise tulemusena muutub?! Kahjuks on see üldine, tähtis on tegevus. Koolis käib õpilasekeskne õppimine – kes mille SELGEKS SAAB, pole oluline. Muudkui ravime, sest protsess on tähtis, palju selle ravi tulemusel terveks saab, pole enam kõneaineks.
Kuidas saaks selgeks teha otsustajatele, et idud ja sarvikud on toredad, kuid asja määrab siiski reaalne sektor ehk see, kus tegelikult midagi reaalselt sünnib ja kas füüsiliselt või rahaliselt siia ka jääb.
Meil on olemas kõikvõimalikud tehnoloogiad alates sellest, kuidas tuhamägedest väärismetallid välja „raputada“ või igasse külla oma elektritootmine püsti panna – oma ei kõlba, seda pole vaja ei ametnikele ja loomulikult pole neid asju vaja välis“investorile“, kes näeks oma kõige halvemas unenäos siinse konkurendi teket! Seni on ametnik selgelt „investori“ poolel ja hoolitseb, et siin taeva pärast mingi isegi konkurendikese teke eos bürokraatia laviini alla matta.
Olukorras, kus sanktsioonid löövad eeskätt sanktsioonide kehtestajaid endid ja tervikuna on need meetmed „Politicot“ tsiteerides läbi kukkunud, oleks just oluline midagi siin käima panna ja lõpuks võiks ka oma inimeste toimetuleku peale mõtlema.
Toome vaid ühe võimalik näite, millest on räägitud (!!!!) aastaid ja mis ei oleks muud, kui juurte juurde tagasipöördumine juba uues kvaliteedis. Jutt on kanepist ja mitte sellest, mida pool maailma Hollandi kohvikutes nautimas käib.
Üks hektar kanepit toodab sama palju hapnikku kui 25 hektarit metsa, 1 ha kanepit võimaldab toota sama hulga paberit kui 4 ha metsa. Seejuures – kanepist toodetud paberit annab 8 korda ümber töödelda uuesti paberiks, puupaberit kõigest 3. Kanep kasvab 4 kuud, puu 25-50 aastat, kanep on ka radiatsiooni lõks. Ta kasvab ka vähese niiskuse korral ega vaja pestitsiide. Kanepiriidest saab suurepärast köit, kotte, kingi ja peakatteid jpm. Meditsiinis leiab kanep laialdast kasutamist südame- ja liigestehaiguste puhul, epilepsia, astma, insomnia – seda nimekirja võib jätkata.
Kanepi proteiiniväärtus on erakordselt kõrge ja kas rasvhapet, mida ta sisaldab, pole võimalik mujalt loodusest leida. Loomad, kelle toidus on kanepit, et vaja hormooniasendust.
Kanep on suur kõiges selles, mida õlitöösturid vihkavad – kogu plastik on võimalik valmistada kanepist, see omakorda on ülimalt „öko“, sest läheb uuesti looduses ringlusesse.
Vaadake videot aastast 1940 – kanepi baasil tehtud auto ei karda roostet ega suur haamrit, sest on 10 korda tugevam kui plekk!
Kanep on ehituses suurepärane insulatsioonimaterjal, ta on odav, paindlik ja kestev. Seep kanepi baasil ei tekita veereostust!
18. sajandil oli pareguse Euroopa osades piirkondades kanepi kasvatamine kohustuslik ja seda karistuse ähvardusel – tänaseks on aga asjad pöördunud, miks ja kes?!
20. sajandi alul omas William Randolph Hearst (Ameerika ärimees, poliitik, ajalehtede ja ajakirjade väljaandja) omas kõiki enda väljaantavaid väljaandeid. Ta omas ka metsi, millest toodeti paberit. Kanepi ilmumine konkurendina tähendanuks talle miljonilisi kahjumeid.
John D. Rockefeller oli ilmselt maailma kõige rikkam inimene. Ta ajas naftaäri, loomulikult olnuks kanepiõli ta suurim vaenlane.
Andrew W. Mellon oli Duponti suuraktsionär, kontsern tootis naftast plastikut. Kanepi kasvuala laienemine ähvardas tema äri kõige otsesemalt, mehest endast sai hiljem president Hooveri rahandusjuht.
Kõik nimetatud ja paljud teised käsitlesid kanepit kui vaenlast ja see elimineeriti tugevama õigusega. Muuseas, samal ajal eemaldati osa kanepisorte ka apteekidest kui mõnuained, need asendati turul kiiresti keemiliste ja enam kui küsitava toimega keemiliste droogidega, mis tänaseni levinud.
Kõigele lisaks – paljuräägitud plastikuuputus ja -reostus oleks täna olematu…
Meile räägitakse aga nagu alul tsiteeritud – vaja on arendustegevust ja digitaliseerimist selle asemel, et millegi reaalsega hakkama saada olukorras, kus kehtestatud sanktsioonid teevad sanktsioneerija aina vaesemaks ja sanktsioneeritava aina rikkamaks.
Andres Raid, ajakirjanik