Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Andres Raid: spetsid mujalt räägivad üht, meie targad hoopis teist juttu. Loosungid on tore asi, aga nendega lauda ei kata

-
08.03.2022
Ajakirjanik Andres Raid.
© Uued Uudised

Jaroslav Hašeki surematu Šveik algab sõnadega – „suur aeg vajab suuri inimesi“ ja tal oli õigus siis, on praegu ja loodetavasti on ka tulevikus.

Inimkonnal on paraku see mure ikka olnud – kust neid võtta?! Eriti aktuaalseks on see muutunud meil, kus väärastunud autoriteetide süsteem on tinginud negatiivse selektsiooni, mille tingimustes ei saa otsustajate ringi isegi keskpärased isikud, vaid otsekui saatuse irooniana ikka need, kes oma ametikohal esiteks ise hakkama ei saa ja lisaks veel hullem – likvideerivad oma ümbrusest vähegi arukamad ja asendavad nad endasuguste, kuid veelgi saamatumatega.

Pange kuidagi antud aja konteksti fakt, et meie enda idapiiri kordon oli vaja „vahendite puudumise“ tõttu sootuks  kinni panna, samas anname Ukrainale heldekäeliselt omaenda kallist relvastust, nagu milleski puudust ei olekski!

Delfi on esitanud uhke juhtkirja selle kohta, et gaasiembargot on vaja kohe, Euroopa juhtiva majandusvõimu liider ei saa asjadest aru! Muidugi peab koheselt loobuma nii gaasist kui ka kõigist naftatoodetest – see kõlab ajakohaselt, kuidagi ülevalt, kuid on sisult kõmisev kui tühi tünn.

Mis juhtuks, kui selle loosungi järgi ka reaalselt tegutsetaks?! 99% transpordist seiskuks hetkega, lapsed koolidest ja lasteaedadest koju – mis sa seal külmas ikka teed… Tallink seiskuks, Soome ka enam ei saa, elektrivarustus oleks sõnaotseses mõttes kõikuv (Vene elektrivõrk toetab siiani meie sagedust) ja see oleks alles algus. Kust leida Hašeki kirjeldatud suuri inimesi, kes suudavad riiklikult mõelda, kriitilistes olukordades adekvaatselt mõelda ja tegutseda?!

Deutsche Wirtschafts Nachrichten esitas viitega Goldmoney Holdingu analüüsile viidates, et EU kehtestatud sanktsioonid on Venemaale kui hane selga vesi, küll aga saavad kannatada, seejuures oluliselt, Euroopa riikide elanikud, kes peavad olema valmis oluliselt suuremateks väljaminekuteks.

USA maisi ja sojakasvatajate esindajad hoiatavad, et keskmine USA pere peab valmis olema toidukorvi hinnatõusuks ca 1000 dollarit kuus. Muide, mis dollarisse puutub, siis see tõuseb ja neis tingimustes on üsna loogiline, et euro kurss dollari suhtes langeb pidevalt.

Mr Malpass said the economic impact of the war stretches beyond Ukraine’s borders, and the rises in global energy prices in particular “hit the poor the most, as does inflation”.

BBC toob ära tsitaadi: „ Ukraina sõda on majanduslik katastroof“ – see tsitaat ei kuulu mingile suvalisele peavoolu anonüümseks jäävale tegelasele, vaid maailmapanga presidendile Malpassile endale!

Elektritaotude tootmise suurmogul ja rohepöörde aktivistide vapiloom Elon Musk teatab oma twitteri-postituses, et paraku tuleb nafta tootmist suurendada, sest Vene gaasile piisavas koguses alternatiivi ei ole!

USA-s endas maksis bensiin, muide, Trumpi ajal 4 dollarit 10 senti galloni eest (ca 1dollar liiter), siis nüüd tuleb välja käia kaks korda rohkem. Siin tasub selle summa võrdlemist meiega arvestada lisaks euro ja dollari kursile ka reaalsete sissetulekute olulise vahega.

Meil nõutakse loobumist, mis oleks mõistlik alternatiivide olemasolu korral. Neid aga pole?! Tegelikult ju on! Aastate jooksul on kulutatud ametkondade uksi pakkudes uusi tehnoloogiaid, mis reaalselt toimivad alates kütuste ja lõpetades kohapeal väärismetallide tootmiseni välja – mitte keegi pole huvitatud olnud! Lahendusi pole, või õigemini üks siiski on – kannatage ära, seni aga anname teada, et perspektiivi teil niikuinii ei ole!

Ärileht annab teada, et elektrihind tõuseb taas kohe lakke, Investor teatab, et euroraha kukub, PM teatab omakorda, et kallineb ka toit ja inflatsioon on kerkimas rekordkiirusel, sama leht hoiatab lisaks ka niigi hullumeelse gaasihinna veelgi suurema tõusu eest ja Õhtuleht toetab omalt poolt sellega, et ka ehitajatel on kohe-kohe kitsas käes.

Praeguse valitsuse senine tegevus pole siiani mitte mingisuguseid lahendusi paraku pakkunud – jutt on siiski rahva toimetulekust ja sotsiaalsete pingete kuhjumise võimalikkusest tasemeni, kus see võib vallanduda ettearvamatul moel.

Õnneks on meil otse ütlemisi ka, mis peaks rahustama – varjendeid tsiviilisikutele ei ole ega tule ka, katsugem jamade korral kuskile jalga lasta!

Andres Raid, ajakirjanik