14.12.2021
Anti Poolamets Riigikogu puldis.
Esmaspäeval toimus Riigikogus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, mille järel sõna võtnud EKRE poliitik Anti Poolamets nimetas seda Kreeka pensionäride päästmise eelnõuks.
“Eelnev menetlust puudutav arutelu käsitles korduvalt, et käesoleva eelnõu näol on tegu kolmapäeval otsustamisele tuleva ESM-i asutamislepingu muutmise kaasnähtusega, mis täpsustab ESM-iga seonduvat siseriikliku menetlust. Sellegipoolest ei ole eelnõu vähetähtis, sest selgitab ESM-i toimimismehhanisme ja täpsustab, kuidas meilt garantiid välja nõutakse.
Mina õnnitlen omalt poolt neid liikmesriike, kes eurotsooni ei läinud, sest nemad tegelevad iseseisva monetaarpoliitikaga ega ole seotud praeguse ohtliku ESM-i mehhanismiga ning ei pea arutama selle instrumendi uusi arenguid. Nende riikide keskpankade juhtide uni on rahulikum, sest nad ei pea mõtlema sellele, millal mõne Kreeka või Itaalia panga laenud hapuks lähevad. Olgu siis korruptsiooni, rumaluse või lihtsalt Euroopa Keskpanga “kõigile ühe mõõduga” poliitika tõttu.
Ühe korrumpeerunud Itaalia panga kukkumine võib viia selleni, et Eestilt nõutakse välja hiigelsummasid. Kui Euroopa aluslepingutega on mõni asi vastuolus, ega siis sellepärast midagi tegemata ei jäeta. Hallis tsoonis on saanud ennegi vett segada ja Euroopa Liidu aluslepingutega mitte lubatud tegevusi läbi viia. Suveräänsuse eriliik on ju võim kehtestada erireegleid. Tõeline suverään on siis see, kes kehtestab hallis tsoonis oma reeglid. Siis me näeme selle tõelise suverääni üsnagi krimpsus nägu. Kui eriolukorda kehtestatakse, erireegleid, kontrollitakse halli tsooni, siis me näeme tõelise suverääni nägu.
Ma tuletan meelde ESM-i ajalugu ja kui napilt ta meie jaoks siin kehtima pandi. Pean silmas seda, et riigikohtus läks ESM-iga liitumist lubav otsus läbi üksnes ühehäälelise enamusega, endise teeneka Reformierakonna ministri Märt Raski, tolleaegse Riigikohtu esimehe kaaluka häälega. Lisan veel ESM-i olemust valgustab vaid argumente 2012. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtusse taotlusega tunnistada 2012. aastal alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu mitu artiklit vastuolus olevaks põhiseaduse, parlamentaarse demokraatia põhimõtte ning põhiseaduse §-ga 65. Õiguskantsler leidis, et ESM-iga kaasnev kasu euroala finantsstabiilsusele ei kaalu üles parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtete ning Riigikogu eelarvepädevuse väga intensiivset riivet.
Doktor Anneli Albi, teenekas Euroopa Liidu õiguse õppejõud Suurbritannias põhiliselt, oli samuti ESM-i põhiseaduspärasuse osas äärmiselt kriitiline. Anneli Albi leidis, et ESM-i kaudu võetavad rahalised kohustused on pöördumatud ja tingimusteta. Seesugune lepingu sõnastus oli tema arvates pretsedenditu. Albi hinnangul oli tegemist erakordselt suure rahalise kohustusega, mida on võimalik maksimumpiirita suurendada ning sellega antakse ESM-iga liitumisel tagasipöördumatult ära oluline osa Eesti riigi sõltumatusest.
See meenutab mulle just loetud artiklit panganduskelmidest, kes tutvustavad end küll pangatöötajate, küll politseiuurijatena, ikka selleks, et saada kätte isikukood ja pangakoodid ja teha su arve puhtaks. Suveräänsuse ära tinistamine käib samal moel. Andke ära oma põhiseaduse võtmed ja koodid ESM-i maagidele kaugele Frankfurti. Küll siis elu läheb ilusaks. Ikka selleks, et Kreeka pensionärid saaksid mitmekordse pensioni.Et ikka nad saaksid oma pensionile garantiisid, mitmekordsele pensionile garantiisid.
Nagu ma mäletan, et Jürgen Ligi kinkis isegi intressid kreeklastele, sest nende pensionäridel on raske elu. Ei ole meil vaja neid intresse, ei ole. Ja mida me veel tagame? Mõnes Euroopa rämpspangas uute rämpslaenude andmist. Väga tähtis tegevus. Kui vaja, siis me peame välkkiirelt kusagilt, tõepoolest õhust võluma selle raha välja, sest seda raha Eesti riigieelarves ega meie reservides ette ei ole nähtud. Kui üks tõeline rämpspank otsustab lõplikult põhja minna, siis kust me selle raha leiame? Meilt võidakse üle miljardi ära võtta. Kust me selle raha leiame? Kuhu me kerjama läheme? Kas IMF-i, et maksta Itaalia rämpspanga rämpslaene kinni? See on finantspomm, pikaajaline finantspomm ja varem või hiljem mõni Kreeka või Itaalia pank läheb pankrotti ja tekib doominoefekt ja meilt nõutakse see välja.
Nii et tegu on võib-olla ka saatusliku lepinguga. Me veel ei tea, aga võimalus olla saatuslik leping on tal, kõik eeldused on siin olemas. Ehk Eesti Vabariigi suuremahulise maksekohustuse tekkimine ESM-i kaudu ei ole pelgalt teoreetiline. Paljud majanduseksperdid peavad tõenäoliseks abilaenupakettide vajadust suurtele riikidele, mis tähendaks suuri nõudeid Eesti vastu. Nendest asjaoludest tulenevalt teeb EKRE fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.”